Max on endine kurjategija, kes pärast õnnetust vajab hädasti arstiabi,  mida leidub  ainult Elüüsiumis. Seetõttu nõustub ta osalema missioonil, mille õnnestumise korral saaksid abi ka miljardid inimesed Maal.
Stsenarist ja lavastaja Neill Blomkamp on meieni toonud väga hea ulmefilmi, millel aga on ka mõned puudused.

Lugu on mõnusalt värske ning sisaldab paari väga head dramaatilist stseeni, aga samas ka üsna karm ja realistlik. Siinkohal ei ole tegu filmiga, mis ennustaks helget tulevikku, selle asemel näidatakse meile hoopis teistlaadi  tulevikuväljavaadet mis võib kunagi reaalsuseks saada (tehnika muidugi välja arvata, ilmselt ei ole lootustki, et inimesed 140. aasta pärast mingil hiiglaslikul, kosmoses hõljuval rattal elavad, praegu on aasta 2013 ning meil pole isegi Hõljuklaudu "Tagasi tulevikku" teisest osast).

Blomkamp ise on stsenaariumi kirjutanud ning ta on filmi sisse peitnud sõnumid probleemide kohta, mis praegu meie endi ühiskonnas valitsevad. "Elüüsium" käsitleb kõige muu kõrval ka selliseid teemasid nagu immigratsioon, klasside vahe, saastatus, ülerahvastatus jne.

"Elüüsiumil" on, nagu ülal pool juba mainitud sai, küllaltki värske sisu, aga kahjuks on selles samas sisus paar väga märgatavat auku, millest hetkel küll lähemalt rääkida ei saa, aga mis jäid häirima.
See ei tähenda muidugi, et lugu või sisu oleksid halvad. "Elüüsium" on ikkagi üks aasta nauditavamaid ja intrigeerivamaid põnevusfilme.

Filmi peategelast, Maxi kehastab Matt Damon, kes on suurepärane nagu alati. Ta mängib meest, kes on terve elu unistanud Elüüsiumi pääsemisest. Tema taustalugu on veidi kulunud, aga tegelane ise on väga sümpaatne ja talle on kerge kaasa elada ning seda suuresti tänu Damoni suurepärasele näitlejatööle.

Erinevalt Damonist aga ei tee nii suurepärast tööd Jodie Foster, kes kehastab üht filmi kurjamitest. Foster räägib puiselt ja veidra aktsendiga. Siin tuleb sisse ka filmi suurim probleem, milleks on välja arendamata tegelased. Peale Damoni ei ole (ühe erandiga) ühelgi tegelasel mitte mingit tausta.

Filmi tõelist kurjamit, agent Krugerit kehastav Sharlto Copley on suurepärane. Copley mängib julma, vastikut ja samas täiesti sõgedat tegelast, aga ta teeb seda ülimalt hästi. See pole muidugi Copley jaoks esimene kord hullu mängida, 2010. aastal kehastas ta "A-rühmas" Murdockit.

Märul on suurepärane paljuski tänu tulevikutehnikale, mis märulistseenides suurt rolli mängib. Neill Blomkamp oskab kujundada värvikat ja huvitavat actionit, selles pole kahtlustki. Muidugi on ka eriefektid tasemel, eriti kenad näevad välja stseenid, mille tegevus toimub Elüüsiumil.

"Elüüsium" on kohati puudustega, aga siiski äärmiselt nauditav ulmemärul, mis läheb kirja aasta ühe parima ja värskeima põnevusfilmina.