Kõige suurem küsimärk selle filmi juures on lavastaja Ruairi Robinson, kelle jaoks on tegemist esimese filmiga, seega ei oska keegi mehelt midagi oodata. Kuidas sai mees endale sellised tuntud nimed sedavõrd keskmisesse ning märkamatusse teosesse?

Filmi tegevus toimub Marsil, kuhu inimesed on ehitanud uurimiskeskused. Seal töötavad poole aasta pikkuste vahetustega kaheksaliikmelised meeskonnad. Charles Bruneli alluvuses olev meeskond peab paari päeva pärast lahkuma ning tegema ruumi järgmisele meeskonnale, kuid enne veel leiab üks teadlane midagi salapärast ning läheb seda saladuskatte all uurima. Toimub suur varing ning teadlane vajub sügavale Marsi maapõude. Terve meeskond on leinas ning üritab aru saada mehe uurimustööst, mis paljastab kõigile suure üllatuse. Kohe peale seda hakkavad juhtuma imelikud ja surmavad asjad...

Kes ei armastaks korralikku zombidest kubisevat filmi? Pealegi on alati huvitav jälgida uut tüüpi zombisid, eriti veel selliseid, keda ei ole võimalik tappa. Selline surematu zombi annab võimaluse väga paljudeks stsenaariumiteks. Natukene arusaamatu on tegevuse Marsile üleviimine, mis ei anna mitte midagi erilist juurde, vaid teeb filmitegijate jaoks elu palju raskemaks. Filmi kohta ei saa tegelikult väga eriliselt kurta, sest kõik osalised on teinud vägagi korraliku töö ning oma eelarvele kohaselt vägagi mõnusa ulmefilmi, mille vaatamiseks kulunud ajast ei ole sugugi kahju. 

Film põhineb 1975 aastal kirjutatud jutul "The Animators", mille käsikirja pani kokku Clive Dawson. Kahjuks ei ole seda juttu lugeda ning ei ole üldse selle teemaga kursis, kuid filmina on tegemist äärmiselt kližeerikka ja stereotüüpse lavastusega. Tean nii palju, et originaalis on Marsil kuus meest, kuid filmile on lisatud kaks liiget ning osad tegelased kirjutatud ümber naisteks, et oleks rohkem draamat, vingumist ja võimalus luua romantikat. Kõik kaheksa karakterit on sedavõrd stereotüüpsed oma rollides, et nende nimesid ei ole tarvis nimetada ega meelde jätta. Kohe filmi esimese paari minutiga on selge, et kes elab kõige kauem ning kes on kohe kohe suremas. Tundub, et käsikiri võtab ennast natukene liiga tõsiselt.

"Viimased Päevad Marsil" on oodatust palju stiilsema väljanägemisega. Samuti on filmil  näidata ette päris uhked ja tuntud näitlejad, kes ei osaleks sellises vähe tõsiseltvõetavad filmis ilma suurema motivatsioonita. Lavastaja on teinud väga head tööd ning pean ütlema, et esimese töö kohta on see film ikka väga hea tulemus. Peale selle, et visuaalselt on film veatu ning eriefektid on tasemel, on teosel olemas ka vajalik atmosfäär. Filmis on olemas tõeliselt õudseid kohad ning paar ehmatust on ka varuks. Suureks mureks on olematu sisu ning kuiv ja kiretu olek, et nagu kohe kuidagi ei saa ennast käima.

Oma tuumas on film klassikaline ohu eest ära jooksmine ning üritus ellu jääda ning mitte nakatuda. Alguses on film hoopis paljutõotavam kui inimesed vaikselt nakatuvad. Siis ei ole veel selge, et kes on nakatunud ja mis hakkab toimuma. Samuti zombide välimus on tegelikult väga lahe ja sellele žanrile sobilik. Väga meeldib fakt, et need zombid lihtsalt ei sure ära, mis pakub isegi ühe natukene koomilise, kuid meeldejääva stseeni, mil üks tegelastest üritab zombi pead lõhki lüüa, kuid see muudkui ajab ennast püsti ja püsti. Kõik nagu oleks olemas, kuid paraku ei ole seda liha luudel, mis viiks filmi järgmisele tasemele.

Romantiliselt on filmis üritatud luua Vincenti ja Rebecca armastuslugu, mis kohe kuidagi siia filmi ei sobi. Ainukene asi, mida see armastus teeb, annab inimesele salapärase võime võõra bakteriga võidelda, mis kõik zombideks muudab. Samuti ei seleta film zombide soovi inimesi tappa. Liha nad ei söö, kodu nad ei kaitse, seega jääb ainult mõelda, miks need tapmised toimuvad. Lisaks on zombid vahel targad (kasutavad tööriistu ja õhkavad seinu), kuid siis natukene hiljem unustavad kõik ja on jälle arutud loomad. 

Filmis on palju potentsiaali olla väga tõsiseltvõetav linateos. Kõige õudsemad ja parimad momendid toimusid alati väljaspool ekraani ning näitlejate nägudes. Ruairi Robinson pakub ka mõned väga huvitavad ja klaustrofoobilised öövõtted, koos väriseva õlakaamera ning väga lähedal oleva zombiga. Usun, et kui sellest teosest välja võtta zombid ning muuta sisu hoopis lihtsamaks - auahne teadlane, saaks hea thrilleri. Kujutame ette, et see sama teadlane leiab midagi ning ei taha teistega seda kuulsust jagada. Vaikselt hakkavad inimesed kaduma, kuid keegi ei tea miks ja kuhu. Oleks väga huvitav thriller, millega saaks tekitada hirmu ning mängida psühholoogiliselt. Samuti saaks peita seda, et mis mees leidis. Kokkuvõtteks ütlen, et film on hea meelelahutus ning suurt pettumust ei valmista oma lihtsuses. Ei tasu oodata midagi uut, vaid lihtsalt juba nähtud asja uuesti, kuid seekord Marsil ja natukene teistsuguste zombidega.

Filmile hindeks tuleb korralikud kuus punkti 6/10.

Rohkem arvustusi, TOP 10 ja palju muud leiab Filmiarvustuse leheküljelt.