FILMIARVUSTUS: “Walter Mitty Salajane Elu“ — ääretult visuaalne kogemus

Kui selle filmi treiler ilmus, siis hakati rääkima Ben Stilleri uuest filmist kui vaese mehe "Into the Wild" (2007) versioonist. Olen üks neist vähestest, kelle arvates "Into the Wild" ei olnud selline meistriteos nagu kõik kinnitasid, et see on. Samuti ei tulnud tolle filmi lõpus pisaraid. "The Secret Life of Walter Mitty" ("Walter Mitty Salajane Elu" 2013) põhineb lühijutul, millest on aastal 1947 valminud samanimeline film "The Secret Life of Walter Mitty" (1947). Samuti olid liikvel jutud, et selle filmiga võib Stiller lõpuks Oscarile kandideerida, kuid leian, et nii see olema ei saa. Mehel on selja taga palju paremaid rolle, millest kõige tuntumad on filmides "Greenberg" (2010) ja "Permanent Midnight" (1998) ning lavastajatoolist peaks kindlasti tooma esile filmi komöödia kullatüki "Tropic Thunder" (2008), mis kinkis maailmale lause: "Never go full retard!"

Film räägib Life ajakirja töötajast Walter Mitty’st (Stiller). Mehe tööks on foto negatiivide töötlemine ning tema kõige suuremaks saavutuseks elus on olnud kuulsa fotograafi Sean O’Connelli (Penn) kontaktisikuks. Olles muidu tagasihoidlik ja nähtamatu, saab ta ühel päeval kirja Seanilt, kus on kirjas kaastunded ajakirja sulgemise pärast ning mehe viimased fotod, mille hulgas on pilt number 25, tema seni parim töö ja kõige viimase Life ajakirja kaanepilt. Õnnetuseks ei leia Walter seda pilti üles ning suures meeleheites asub kogu keha-hingega selle jälgi ajama. Avastades, et selle pildi leiab ainult koos Seaniga, on mees sunnitud astuma välja oma fantaasiamaailmast ning võtma ette tõelise retke päris maailma.

Minu jaoks on natukene arusaamatu, et miks seda filmi nii suurel määral maha tehakse ja lausa solvatakse. Selge on see, et film ei suutnud luua midagi enneolematut ja fantastilist, kuid tegemist ei ole kohe kindlasti halva filmiga. Üritatakse isegi väita, et heatujufilmiks olemine on kuidagi halb asi, kuid filmisõbrana just selliselt tahangi kinost lahkuda. Head tuju oskab see film väga hästi luua, pakkudes rahustavat ilu ja malbet koomilist sisu. Üks asi on kindel — tegemist on aasta 2013 ühe kõige visuaalsema filmiga. Äärmiselt nauditavad pikad maastikuvõtted Gröönimaal, Islandil, Afganistanis koos hästi valitud muusikaga loovad vägagi sensatsioonilise elamuse, mis ise juba on väärt selle filmi vaatamisele investeeritud aega. Suurt kiitust tahan avaldada Stillerile, et eelistas tõelist ilu arvutigraafikale.

Walter Mitty, Ben Stilleri suur sooloprojekt, olles ise nii lavastaja kui peaosalise rollis. Nimiosalisena täidab mees peaaegu iga stseeni filmi algusest kuni lõpuni, kuhu aeg-ajalt mõni teine nägu sisse hüppab. Walter Mitty on mees, kes kohe kuidagi ei suuda reaalsusest kinni hoida nagu Ben Stiller, jääda tagasihoidlikuks. Terve film tekitab tunde, et tegemist on mehe suure reklaamiga enda vägevusele, muutes selle egoprojekti mingisuguseks keskeakriisi väljenduseks läbi suure kinoekraani.

Klassikaline film ei suutnud tabada James Thurberi lühijutu põhilist tuuma, seega uue adaptsiooniga, mis kohe kuidagi ei sarnane vanema filmiga, loodeti seda parandada. Kahjuks ei ole Thurber enam meie hulgas, kuid oleks raske uskuda, et see oli see, mida mees oleks soovinud. Ben Stilleri versioon, millele käsikirja pani kokku Steve Conrad, on selgelt enese avastamise ja hea tuju loomise film täiskasvanutele, mitte igapäevaste murede eest põgenemine.

Film töötaks palju paremini ilma Walter Mitty unelemise segmentideta ning pika sissejuhatuseta, see peaks minema otse maailma avastama ilusasse ja ohtlikku loodusesse. Just selles viimases töötab film kõige paremini ning mõjub kõige ehtsamana. Väga suureks miinuseks filmi juures on asjade ja sisu kordumine, eriti alguses olevas Walter Mitty elu tutvustavas osas. Tunnistan, et kuigi mehe unelemised tõmbavad filmist natukene välja ning jätavad asjast pooleks jagatud mulje, minule need väga meeldisid. Eriliselt palju naersin kahel momendil, kus üks teeb järele kuulsat Brad Pitti filmi ning teine läheb eriefektidega totaalselt üle võlli.

Lugu, mida film räägib, on äärmiselt ambitsioonikas ja tasakaalutu ning paraku ei suuda piisavalt köita oma usutavuses. Üks puuduv foto ei ole usutav kui motiiv kogu selleks seikluseks, mis viib mehe totaalselt mugavustsoonist väljas. Terve sõnum, mis filmiga kaasneb, et just selliselt peabki enda elu elama, taob film väga jõuliselt vaatajale vastu pead. Eriti silmakirjalik asja juures tundub see, et filmis isegi korraks mainitud rahaline vajadus selle jaoks unustatakse loo rääkimise jooksul ära. Kust sai Walter Mitty raha kogu selle seikluse jaoks?

Film üritab olla salapärane oma kadunud fotoga, et filmi lõpp oleks eriliselt inspireeriv. Kahjuks veniv sissejuhatus esimese sammuni soovitud eluks Walter Mitty poolt on liiga pikk, mis andis minule piisavalt aega, et mõelda välja, kus see foto tegelikult on ning mis seal peal on. See ei ole nii raske kui võiks arvata. Kuigi see film annab palju teemat virisemiseks, peab tunnistama, et Ben Stiller on suurepärane lavastaja ning näitleja. Kordagi ei ole saanud kurta, et mehe esinemine oleks olnud midagi muud peale usutava. Selge on see, et kohati on sees tugevaid enesemeelituse momente, kuid sellised stseenid nagu vulkaanipurse ja rulaga mööda Islandi maanteed sõitmine, teevad kõik tasa ja rohkemgi. 

Adam Scott on suurepärane koomik, kuid siin filmis mängib mees suuresti üle. Tema kehastatud Ted Hendricks on väga karikaturistlik ning liiga vähe usutav, et olla tõsiselt võetav antagonist. Sean Penn salapärase Sean O’Connelli rollis on  lihtsalt veatu. Üks parimaid sooritusi üle pika aja ning sellel individuaalsel momendil soovisin, et oleks terve film selle karakteri ümber. Kristen Wiigi roll selles filmis ei ole suur, kuid need momendid, kus naine on, esineb ta hästi. Ta on võib-olla liiga tõsine, kuid nauditav ja piisavalt sensuaalne, et olla peamiseks romantiliseks huviks terves filmis. 

Filmile hindeks tuleb korralikud kuus punkti. Suurepärane töö, Ben Stiller. 6/10.

Rohkem arvustusi ja palju muud leiab Filmiarvustus.eu leheküljelt.