Friikide paraad ehk Eesti meesteajakirjad ja nende toimetajad

Viimasel ajal käib kohalikul meesteajakirjade turul aktiivne tegevus. Luuakse uusi, taaselustatakse vanu, vahetatakse tegijaid, materdatakse üht ja teist ja kolmandat. Et ise kuigivõrd kogu selle kupatusega kursis olen, tekkisid paratamatult mõtted, kuidas sellest kõigest aru võiks saada. Võtaks kõik need mehed ette, kes meestele ajakirju üllitavad ja räägiks neist paar sõna. Et noor (mees)lugeja teaks, kes teeb neid ajakirju, mida isa koju veab või neid, mis pimeduse varju all kioskist on ostetud ja voodi alla peidetud.

Lennart Madisson (Pille).

On puhastanud kirvega heeringat, väidetavasti müünud soomlastele surnukirste, teinud raskemuusikaajakirja, olnud alkoholiravil, käinud kohut. Kõik tema ajakirjad (Eeva, Lilith, Tabu) on mingil hetkel hingusele läinud. Miks, seda teab täpselt vaid mees ise. Ütleb, et eestlased on pervod ja soomlased neli korda hullemad. Sestap topib oma ajakirjadesse erinevaid rõvedusi, näiteks võib tuua absoluutselt mitte kriitikat kannatavad kodukootud pildid lillakast naisest vannitoas ja palja suguelundiga sõbrast, kes soostus pildile tulema kuue õlle eest.

Peter Hagen (Maaja). Maaja ilmutab pilte, mille juures on allakirjad nagu “Kati Tartust”, samas, kui igaüks saab aru, et esiteks pole poolalasti tüdruk eestlase näogagi ja teiseks ei soostu Eesti neiud nii vabalt pornoajakirjale poseerima. Avaldab ka väljamõeldud intervjuid erinevate seksuaalsete vähemuste kohta ja pilte, mis korduma kipuvad. Pornole lisaks tegeleb seksuaalmõrtsukatest ja ajaloo suurimatest katastroofidest raamatute (ja üldse mitte halbade kusjuures) kirjutamisega, seda küll Guido Ilvese nime all.

Mati Laos (E5). Tegi pikki aastaid põhimõtteliselt ihuüksinda sisustusajakirja. Mingil hetkel muutis selle üleöö meesteajakirjaks. Hakkas kaanepiltide jaoks pildistama poolpaljaid Eesti naisi, neist mitmed rohkem kui tuntud. Nüüd hakkas tegema uut ajakirja, mis maksab 69 krooni ja sisaldab DVD-d. Peaks teadma meestest ja naistest nii mõndagi, ent kõige selle juures on viiendat korda abielus.

Paavo Kangur (DI). Sai väidetavalt Ekspressis esimese käskkirja vales kohas naermise eest. Esimeses endatoimetatud DI numbris rääkis mitmes kohas mõnuga sellest, missugused ussid on naisülemused. Põhjustanud skandaale oma avameelse ütlemisega. Muutis DI-d radikaalselt, nii et Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sai kirjutada: “Juhtub see, et uuenenud DI on nagu aegunud soorollide stereotüüpide õpik: mees on ülikonnas rafineeritud lurjus või higine musklis loom, raha on tal lademes, oma kodu nimetab ta koopaks ja ta paindub ainult naise tahte all. Edasiviiv jõud, tõeline alfa-isane!”

Nagu näha, kirju seltskond. Ootan põnevusega, mis juhtub Eesti meesteajakirjade turul edaspidi. Igatahes igavaks minna ei tohiks, kuna tegijad on kõike muud kui igavad. Ning kui kohalikelt meesteajakirjadelt ei saa oodata tippkvaliteeti, kuna keegi ei tea veel täpselt milline see olema peaks, siis tasub oodata vähemalt enamat vaheldusrikkust, kui seda seni pakutud on. Mõnusat lugemist ja head huumorimeelt.