Hajevil mõtetega varastasin bensiinijaamast kogemata mootoriõli
Tankisin auto ja läksin poodi maksma. Muuhulgas oli vajadus ka mootoriõli osta. Leti taga oli tööl noormees, kellel oli vist esimene tööpäev. Otsisime koos riiulist sobivat õli, aga seda me ei leidnud. Noormeees andis mulle sõbraliku soovituse sõita veidi edasi järgmisesse bensiinijaama, mis nende ketti kuulub ja mis väga kaugel ei olnud.
Seal olevat see õli olemas ja sinna ma lubasin ka minna. Edasi üritas ta mu bensiinimakset läbi viia, aga mingil põhjusel oli sellega probleem, vist oli siin süüdi ka vähene töökogemus. Peale mitmekordset proovimist tundus, et kaardimakse õnnestus. Asutasin end kiiresti minekule ja võtsin sihi järgmisesse bensiinijaama, et õige mootoriõli ikka kätte saada. Sõites lugesin juba minuteid, sest oli vaja praamile jõuda ja aeg surus takka.
Mõtted olid eelseiva kurva sündmuse juures, kui ma järgmisesse bensiinijaama jõudsin, poest vajaliku õli leidsin ja sellega, ise täiesti hajevil olles, poe uksest välja jalutasin. Vähe sellest - istusin autosse, panin mootori käima ja võtsin kohalt.
Järgmisel hetkel tormas poest välja müüja ja viskus mulle auto ette ja surus käed kapotile. Pidasin auto kinni ja müüa ütles mulle taltsutatud viisakusega: "Vabandage, kas te palun tuleksite minuga poodi sisse, teile on telefon."
Vaatasin talle täiesti juhmi näoga otsa, sest ei suutnud kuidagi ette kujutada, kes mulle bensiinijaama lauatelefonile helistada võiks. Pobisesin vastuseks küsimuse, et kes mulle siis helistab ka? Müüa vastas: "Teile helistatakse ühest meie keti bensiinijaamast, kus te just tankimas käisite. Te olete jätnud bensiini eest tasumata!"
Tundsin, kuidas ma näost punaseks lähen ja häbi pärast ära tahaks surra. Nagu sellest veel vähe oleks, lisab ta: "Ja muide, meie bensiinijaamast varastasite te just õli ka."
Püha jumal, ma pidin piinlikkusest maa alla vajuma. Sain aru, et olin tahtmatult kaks bensiinijaama tühjaks varastanud. Vabandasin ette ja taha, kuid müüa vaatas mind ikka kui sarivarast, kes ma sel hetkel ju tegelikult olin ka. Klaarisin oma õliostu siis temaga ära ja lubasin tagasi minna ka teise bensiinijaama, kust ma kütust olin "varastanud".
Tuli välja, et esimest päeva tööl olnud noormees ei osanud lihtsalt kaardimakset teostada ja ta oli mind nähes tõeliselt õnnelik. Kui ma tagasi poleks läinud, oleks tema oma rahakott hulga õhemaks jäänud ja võib-olla ka esimene tööpäev viimaseks jäänud.
Piinlik sündmus painas mind veel terve päeva, hiljem aga juhtunule tagasi mõeldes olema alati kõhutäie naerda saanud.
