Ütlen otse: nii ükskõikselt pole ma enne pühale üritusele kohale läinud. Aga, nagu ikka, kui on halb, saab minna ainult paremaks.

 
Kõigepealt, Heidy Purga oli tubli tüdruk, et lauluvõistluse üle pika aja ETV stuudionurgast suurde kontsertsaali tõi. Kuigi, kahtlen kas kohale tuldi tänavuses laulumenüüs pakutud uustulijate pärast. Pigem tõmbasid ligi - reklaamideski (viimses hädas?) kõige vägevamat, võimsamat, enneolematut ja mida kõike veel - aasta muusikasündmust lubanud menukoomikute tandem. Märt Avandi ja Ott Sepp tegidki paljude meelest selle õhtu. Olles meistrid parodeerima ajast-arust eurožanri mistahes klišeesid, vikerkaarevärvidest globaalsete rahutuvideni. Saada või nemad ise Europaasse eesti kastaneid tulest välja tooma. Oleks Priit Pajusaar „Leto sveti" kirjutades neid poisse teadnud...!
Reede õhtul Nokia saalis tunduski, et üheülbalise žürii valitud üheülbalised kümme laulu mattuvad heade vahenumbrite alla. (Tunda oli režissöör Rene Vilbre kätt, kes tegi vaimukad vaheklipid ka suurele eurovõistlusele 2002, kui see meile Tallinna õuele kätte tuli!)
Ka žüriiliikmete valikul ilmutas Heidi Purga juba paindlikumat lähenemist. Võrreldes eelvaliku komisjoniga ei olnudki enam ainult sõbrad Siim Nestorid, vaid laiem valik meie muusika-esimikest. Euroveteranidest Inest-Tanelist Silvi Vraidi ja armsalt pusserdanud proua Anne Ermini välja.
Kas see kõik nüüd uus ja värske tuul oli...? Rootsi eurolaulupidudel on ajast-aega klišeelike laulude vahele head eneseparoodiat pikitud. Samas võtavad rootslased neile medaleid toonud lauluspordiala täpselt nii nagu see on, ülemäärasteta kunsti-ootusteta. Staadionitäis rahvast tuleb kohale, ega oota, et jalgpalli asemel hakatakse seal peenikest tennist mängima.
Alternatiivbände on suurel koledal massieurovisioonil ennegi nähtud. Viimastelgi aastatel, küll Andorrast, küll Šveitsist. Nii et nendegi puhul maksab lõpuks pakend. Kui on ports kvaliteedilt ühesuguseid, siis lõpuks ju ostad selle, mis paremini pakitud. Sestap polnud tänavu ka hasarti hakata Kroonikas ette traditsioonilist punktitabelit tegema. Enne kui polnud näinud, mis mulje laululapsed laval jätavad. 
Hea meel on, et kogu püha eesti laulu tänavusest üsna ühte väravasse alernatiiv-uusüritajate tulvast võitis see, kes kõige siiramalt seda nägu, et teeb  seda päriselt. Näe, rahvas ei olegi loll!