Vaevalt, et praegu saaksid ameeriklased kiidelda sellega, et selle püha algupärast on midagi alles jäänud. Paistab, et tähtpäeva jooksul jookstakse ainult majade vahel ringi kerjates kommi, tehes sigadusi (kui keegi keeldus magusat jagamast) ja lõigatakse kõrvitsaid. Kui hingepäeval saab küünla sümboolsest tähendusest kohe aru, siis kelle või mille jaoks on kogu see trall ja tembutamine oktoobri lõpus?

Halloween on seega muutunud üpris kunstlikuks pühaks. Ühtlasi on see hea võimalus kaubamajadel ja filmitegijatel leivaraha teenida. Leiab meiegi selve poodides irvitavate kummituste nägudega küpsiseid ja oranžiga võõbatud „kõrvitsa“-torte. Kui kohustuslikud asjad kaubamajast ostetud, saab ennast mugavalt diivinile sättida ja jälgida närvide kõditamiseks mõeldud õudusfilme.

Iseenesest pole selles midagi halba, kui leiutati veel üks põhjus, miks lõbutseda. Kui ma näeks oma koduukse taga lapsi, kes on vaeva näinud endale kostüümi meisterdamise/hankimisega, siis ma ilmselt ruttaks midagi head-paremat neile tooma (kuigi ekstra halloweeni kommivarusid ma teha ei kavatse).

Kurvaks teeb hoopis see, et selle asemel, et oma pühasid tähistada juurduvad meil võõrad kombed. Eestis on ju oma Halloweeni vaste olemas mardi- ja kadripäeva kujul. Kahjuks pole ma nende päevadega seoses märkanud sama suurt elevust mida tekitab suur ja kirev Halloween.
Teiste tavade vastu võtmine pole küll mingi kuritegu, kuid kes siis meie kombeid pärast mäletab ja hoiab kui ise ei alustata?