"Kui keegi teise elukuu paiku tema vanust küsis, sain vaevu sõnasabast kinni, et mitte öelda, et ta on kolmekuune. Mul oli nii raske uskuda, et ta sai alles kahekuuseks, sest tundsin, nagu oleks ta siinilmas minuga aasta aega olnud," meenutab Helen beebiblogis.

"Neljas ja viies elukuu saabusid samuti aeglaselt, nii et mul tekkis tunne, et mul on terve elu beebi olnud," lisas ta. Heleni arvates on kõige hullem asi beebiea puhul ikka magamatus. "Ma ei jõua seda ära kurta."