Teadsin juba kuuendas klassis, et tahan pärast keskkooli välismaale õppima minna. Algul unistasin USA-st või Austraaliast, aga mida kiiremini aeg läks, seda lähemale unistuste sihtkohad nihkusid.

Gümnaasiumisse astudes oli mulle selge, et olen täiesti humanitaarainete laps ning võtsin omale eesmärgiks keskkoolis inglise keele arendamise ning seejärel välismaal rahvusvaheliste suhete või suhtekorralduse õpingud. Kui jõudis kätte aeg kandideerimiseks, jäi sõelale kaks riiki: Holland ja Taani. Kuna aga Taani ülikoolid ei pakkunud mulle meelepärast õppeprogrammi, siis tundus Holland ainuõige, sest eriala hõlmas kõike, mida pidasin oma tuleviku jaoks oluliseks.

Usun, et õppeprogramm ongi kõige tähtsam asi, mida enne kandideerimist kindlasti peab uurima, sest väga paljud minu kursusekaaslased leidsid pärast esimest kuud, et see pole ikka päris see, mida nad õppida tahavad. Väga tähtis asjaolu minu jaoks oli ka see, et minu ülikooli programmi järgi õpitakse bakalaureuseõppe kolmanda aasta esimene semester enda valitud ülikoolis vahetusüliõpilasena. Leian, et see on tulevikuks väga suur boonus, sest tekivad sidemed inimestega erinevatest riikidest ning õpid, kuidas saada hakkama multikultuurses keskkonnas. Teine semester möödub oma erialal töötades.

Olen nüüdseks Hollandis olnud peaaegu pool aastat ning siiani olen eluga väga rahul. Algul oli raske, sest ei tundnud linna ja koolisüsteemid olid keerulised, aga need probleemid lahenesid kiirelt! Esimese asjana tuleb endale soetada jalgratas, sest selleta Hollandis hakkama ei saa, kõikjale liigutakse jalgrattaga ning nüüd tundub mulle juba 200 meetrit jalgsi käia kohutavalt raske ülesandena. Lisaks on kaherattaline sõber odavaim liiklusvahend, sest ühistransport ning taksod on väga kallid.

Raha kulub Hollandis päris palju, alustades juba sellest, et õpikud on kallid, aga neid saab alati laenata oma klassikaaslastelt ning endale koopiad teha. Poistel on siin tööd kerge leida, aga tüdrukutel on keerulisem, eriti kui hollandi keelt ei räägi — nii tulebki võimalikult kiiresti hakata keelt õppima ja elada kokkuhoidlikult, et iseseisvaks saada. Elukohta soovitan vaatama hakata varakult, sest augusti lõpus ja terves septembris on see peaaegu võimatu, sest kõik otsivad kohta elamiseks, kuid siinkohal on tüdrukud eelisseisus, sest neil on palju kergem leida endale tuba. Üldjuhul renditakse välja tube, mis on sisustuseta, sisustuse saab aga odavalt soetada IKEA-st või second-hand poodidest.

Lõpetuseks tahan öelda kõigile, kes plaanivad välismaale õppima minna, et võtke julgus kokku ja tehke oma unistused teoks. Uskuge mind, te ei kahetse seda!

Tahad võita tahvelarvutit? Vaata SIIA!