Igaüks ei või sinust suvalist pilti avaldada — loe, mida on oluline teada!

 (38)
Igaüks ei või sinust suvalist pilti avaldada — loe, mida on oluline teada!
Foto: MorgueFile

Piltide klõpsimine ja kaamerad on midagi nii tavalist, et esmapilgul ei pruugi selle peale isegi tulla, et pildile jääjatel võiksid olla õigused. Ometi see nii on ja kui järgi mõelda, on ju üsna normaalne, et igaüks ei või sinust suvalist pilti avaldada. Vaatame mõnda tavalise koolielu juurde käivat olukorda ning otsime vastust, et kuidas siis ikkagi toimetada kaameratega maksimaalselt kõigi huvidega arvestavalt.

Telefoni pildid ja videod

Sul on kaamera taskus kogu aeg ja niikaua, kui sa oma tarbeks seda kasutad, ei saa keegi selle kohta midagi öelda. Pildi riputamine ükskõik kuhu netti, isegi su isiklikule kontole või seinale, ei ole aga enam su isiklik pildikasutus. Seni, kuni sa vaid endast pilte netti üles laed, on see sinu enda otsustada. Niipea kui pildil on veel keegi, tuleb mängu mitmeid lisareegleid, millele sa peaksid mõtlema iga kord, kui sa pildi üles laadida tahad.

Selleks, et sa võiksid panna netti üles pildi või video, kus on peal mõni su sõber või mõni teine inimene, peab sul olema tema nõusolek. Nõusoleku nõue väljendab vajadust näha kaugemale üksnes iseenda soovidest. Teistega arvestamine eeldab oskust mõelda end teise inimese kingadesse.

Seadus nõuab, et pildi ülesriputaja kohustus on tagada ja tõendada, et see nõusolek on olemas. Lisaks pead sa inimese jaoks võimaldama seda nõusolekut tagasi võtta, st kui inimene pildi osas ümber mõtleb, siis tuleb see pilt kustutada.

Seotud lood:

Miks? Sest igal inimesel on õigus ise otsustada, millist infot tema kohta avaldatakse.

Räägime avalikul üritusel ja avalikus kohas pildistamisest

Taaskord, kui su kavatsus on vaid endale isiklikuks kasutamiseks pilte teha, võid sa seda muretult teha. Avalikul üritusel võid sa pilte teha ka teistest inimestest, nii et sa ei pea igalt pildilejäänud inimeselt nõusolekut küsima, isegi avalikustamiseks mitte, sest avalikul üritusel võib pildistamist ja filmimist mõistlikult eeldada.

Avalikus kohas, kui avalikku üritust ei toimu (näiteks tänav või väljak) võivad kõik inimesed pildistada ilma piiranguteta omatarbeks. Kui sa aga soovid avalikus kohas pildistatud fotot näiteks netis avaldada, siis peaksid sa seda juba pildistamise ajal teadma ja tegema pildi nii nähtavalt ja arusaadavalt, et iga inimene, kes jääks pildistamise vaatevälja saaks pildilt enne lahkuda. Seega, pilt millel on keegi, kes ei ole märganud, et sa teda pildistad (nt salaja eemalt), võib olla sinu telefonis omatarbeks, sinu arvutis või albumis mälestuseks, aga selleks, et võiksid seda avalikustada, peaksid võtma pildilolija nõusoleku.

Miks? Sest igal inimesel on õigus ise otsustada, millist infot tema kohta avaldatakse.

Kool: avalik koht ja avalik üritus?

Kõikvõimalikud kontserdid, vabaõhuetendused ja festivalid on kahtluseta avalikud üritused. Pisut segasem on lugu näiteks kooliga. Eelduslikult on kool avalik koht ja näiteks koolis toimuv õppeaasta avaaktus avalik üritus, kui kool ei ole teisiti deklareerinud. Koolidel on võimalus selgesõnaliselt formuleerida esmalt üldreegel, kas see konkreetne kool on avalik koht ja vahetult, kas aktus on avalik üritus või mitte.

Kehtestatud reeglist lähtuvalt tuleb koolis filmimisel ja pildistamisel mõelda läbi, kas pildil või videol on isikliku kasutamise eesmärk, misjuhul võib pildistada segamatult. Kui on soov ka pildistatut kuskile edastada (näiteks avalikustada Facebookis, Instagramis ja mujal), siis tavalisel koolipäeval ja kui kool ei ole teisi reegleid teinud, tuleb pilt teha nii, et inimesed pildistamisest aru saavad ja neile tuleb võimaldada kaadrist lahkumist. Kui koolis aga on toimumas avalik üritus, siis võib ilma luba küsimata pildistada ja seda ka avalikustada.

Kool: turvakaamerad hoovis, koridoris, klassis, riietusruumis

Koolil on lubatud kaameraid paigaldada turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ja sellisele olukorrale reageerimiseks, lisaks ka kooli või lasteasutuse vara kaitseks — need on loomult turvakaamerad. See tähendab, et muudeks eesmärkideks, kui on ohtlike olukordade ennetamine ja koolipere turvalisuse tagamine, kool kaamerate vaatevälja jäänud infot kasutada ei tohi. Turvakaamera ei sobi näiteks õpilase hilinemise tõendamiseks, see ei sobi õpetaja töö kontrollimiseks, see ei sobi pisinügimiste lahendamisel riiukuke väljaselgitamiseks ega suitsetajate vahelevõtmiseks.

Võib vaielda, kas pisinügimise algataja leidmine või alaealiste suitetamise tõkestamine mitte turvakaalutluse alla ei käi — vastus on, et ei käi, sest need juhtumid sea vahetult ohtu asjaosaliste elu või tervist. Kakluse korral, mis on viinud tõsisema kehavigastuseni, tegeleb uurimisega juba politsei, kellel on seadusest tulenev ligipääsuõigus ka turvalindistustele.

Kui küsida, kus võib kaamera olla, siis vastus on, et seal, kus seda on vältimatult vaja ja nii, et see ei rikuks ülemääraselt kaadrisse jäävate inimeste õigust privaatsusele. Kooli territooriumil peaks kaamera suunamiseks valima nn strateegilised kohad. Need on kohad, mille valvamata jätmine tooks kõige tõenäolisemalt kaasa varguse või laste jaoks ebaturvalise situatsiooni — näiteks pimedad nurgatagused.

Turvakaamerad on adekvaatseks lahenduseks näiteks öisel ajal territooriumi valvamiseks, aga ka juhul, kui on vaja tuvastada territooriumil nähtud lasteahistaja või narkodiiler. Päevasel ajal võivad turvakaamerad olla põhjendatud näiteks suure maa-alaga, mis vajab valvamist, kui lastel on oht end vigastada.

Kooli koridori ja teiste üldiselt kasutatavate ruumide osas on reegel sama — ainult sinna, kuhu tingimata vaja ja vaid turvalisuse kaalutlusel.

Klassiruum on koht, kus turvalisuse tagamiseks tuleks valida teised viisid. Õpilaste ja õpetajate privaatsust silmas pidades ei ole klassiruumi paigaldatud videovalve kaamera ja selle kaudu pidev jälgimine lubatud. Kõrgendatud ootus privaatsusele on inimestel näiteks ka pesemiseks- ja riietevahetamiseks mõeldud ruumides, samuti tualettruumides — need on kohad, kuhu kaamerate paigaldamine turvalisuse kaalutlusel ei ole lubatud.