Kooli mürglimehed kütsid omal ajal väikesel Aivar Riisalul, kes oli ontlik viiemees, tihtipeale naha tuliseks. Niisama elamusterohket koolipõlve sain oma nahal tunda ka mina...
Mu koolikott lennutati klassi teise otsa, ribide vahele sähvatas mõnelt väikeselt rusikalt võmm… Minu, ujeda tüdruku hinge kraapis solvangutetulv, et olen liiga paks, krabistan raamatute taga nagu totaalne nohik. Ka praegu valavad paljud koolilapsed kibedaid pisaraid, lüües oma edasipüüdvates tegudes vankuma, kui haavumistele ei tule vastukaaluks tunnustust ja rõõmu. Igaüks tahab olla keegi, ja et keegi temasse usuks. Tähtis on täiskasvanute ja ka riigi tugi, et lastest sirguks elujõuline põlvkond, kes hakkab Eesti vananevat ühiskonda tulevikus eneste töö õlul kandma. Selle ajakirjanumbri pühendab Kroonika lastele ja nende vanematele. Laste-eris ilmuv ülevaade meie tublidest noorsportlastest ja nende tegusatest isadest näitab selgelt, kui olulist rolli mängivad edu saavutamisel su seljatagust valvavad vanemad. Nad käivad oma võsukese kõrval läbi kogu tee ja mõistavad rahakotiraudu õigel ajal paotada – annavad raha oluliseks, kuid innustavad piisavalt seda ise juurde teenima. End üles töötama.
