Mõned inimesed, aga peavad usklike rumalateks. Kinnitades, et usklikud usuvad millegisse, mida ei ole nähtud oma silmaga ega tõestatud teaduse teel — tähendab seda ei ole olemas. Kuulutades, et teatud usundi järgimine ei anna selle järgijale midagi, aga mida annab ateistiks olemine ning usundite põlgamine? Usk kõrgemasse võimu pole üldse halb. Kuid usk on iga inimese jaoks tänapäeval vaba valik, vähemalt enamus riikides. Kui tahad, siis usud, kui ei soovi, ei usu. Uskuge millesse tahes. Peaasi, et üldse usute. Kui ei leia usku iseendas, tuleb leida see kellegis teises, kes suudab seda ka sinusse sisestada.

Mina usun, et iga inimene vajab usku. Usku kasvõi iseendasse, mis on kõige tavalisem. Enamik inimesi on enesekindlad ning usuvad oma tegemiste õnnestumisse ja valikute õigsusesse. Eeskujusi ja juhtfiguure tasub ikka leida. Ma ei ütle, et inimene peaks leidma kohe ühe eeskuju, keda järgida ja kellesse uskuda. Inimene vajab lihtsalt usku. Kui ta isegi iseendasse ei usu, siis võib see viia lausa suitsiidini.

Paljud usklikud inimesed ei leia usku endas, vaid just mõnes jumalas. Kristlased näiteks Jeesus Kristuses, keda nad alandlikult teenivad ning kelle poole nad pöörduvad häda korral, paludes abi ning kui nad juba paluvad, siis nad usuvad, et jumal suudab midagi muuta. Nad usuvad, et saavutavad soovitu. See tähendab, et siht on neil silme ees ja usk asja õnnestumisse täiesti olemas.

Miks tehakse enesetappe? Enamasti sellepärast, et inimesed ei usu, et nende olukord võib paraneda. Usu puudus paneb inimesi endalt elu võtma. Mitte ühegi religiooni järgijad ei kipu endalt elu võtma. Muidugi leidub erandeid, ent usk on see, mis meil edasi elada aitab. Usk paremasse homsesse aitab meid üle raskest tänasest. Usk paremasse tulevikku aitab meil üle olla rasketest hetkedest. Ilma usuta ei täitu unistused. Ilma unistusteta pole millegisse uskuda. Ilma usuta ei pea me lihtsalt vastu.

Mõttejõud on väga võimas jõud. Olen kuulnud paljusid lugusi, kuidas inimesed paranevad rasketest, isegi surmavatest haigustest ainult tänu oma usule või teadmisele, et kõik saab korda.

Võib öelda, et inimene mõtleb ennast haigeks. See ei ole küll põhimõteliselt võimalik, aga alati kui inimene end natukene halvasti tunneb, hakkab ta arutlema, miks see nii on. Siis meenub talle midagi ning inimene usubki, et on külmetunud ja oleks loogiline, et ta nüüd haigeks jääb.

Inimene peaks leidma endas usu või uskuma millegisse. Vaadata millegi poole ja loota ning uskuda, et see tõesti juhtub. Ja see juhtubki! Usk on võimsaim relv. Sa ei saavuta midagi, ilma oma ettevõtmisesse uskumata.

Igal inimesel on eelarvamusi, eelistusi. Me kõik oleme erinevad ja unikaalsed. Meil kõigil on oma tee ning saatus, mille sepad me oleme. Meil kõigil on ka usk millegisse. Usundeid ja religiooni pole vaja põlata. Me kõik usume.