Alvela karjäär on muljet avaldav: Tallinna Ülikooli õppima asudes töötas ta Pärnu maavalitsuse sotsiaalprogrammide ja koolituse peaspetsialistina, seejärel Pärnu linnavalitsuses uimastiennetuse koordinaatorina. Magistrikraadi saades oli ta juba Lääne politseiprefektuuri noorsoopolitsei juht. Lääne prefektuuris töötas ta kümme aastat, oli infotöötlustalituse juht, analüüsitalituse juht, kriminaalteabetalituse juht ja teabebüroo juht.

Loogiline jätk saabus aastal 2015, kui Alvela siirdus Tallinna juhtima politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse bürood. Seejärel kandideeris ta häirekeskuse peadirektori ametikohale. „Tee tööd, mida armastad, tee seda kirglikult ning pühendunult! Unista suurelt, sea ambitsioonikad eesmärgid ja tegutse juba praegu, et sinna jõuda!ˮ võtab Alvela kokku kreedo, mis teda praeguse sihini viis.

Tallinna Ülikoolis õppimise ajast meenub talle alati kaks seika. Esiteks kannab ta endaga kaasas professor Harry Rootsi õpetust organisatsiooni- ja juhtimisteooria loengutest: „Ära iial ütle midagi halba organisatsiooni kohta, kus töötad, sest sellega mustad sa tegelikult iseennast!ˮ Õnneks on Alvelal vedanud, kuna ta on saanud töötada asutustes ja ametikohtadel, kus tal on olnud võimalus kirglikult ja pühendunult teenida riiki ja tunda uhkust nii politsei- ja piirivalveameti kui ka häirekeskuse üle.

Ning teine seik. „Kui astusin magistrantuuri, arvasin, et kahe aasta pärast olen ma palju targem, et minust võib saada hea juht,ˮ meenutab Alvela. „Kaks aastat hiljem tunnistasin endale, et ehkki olin väga-väga palju teada saanud, on see alles algus. Õppida tuleb kogu elu. Lugeda, end pidevalt täiendada.ˮ

Selle aasta sügisel ongi Kätlin Alvelal plaan liikuda edasi ka akadeemiliste õpingute teel – valiku tegemine seisab veel ees.

Jaga
Kommentaarid