Mis teeb
indie
artisti iseseisvaks — kindlasti võimalus proovida uusi ideid, eksperimenteerida ja alternatiivne saund. Uurides
indie
-muusika ajalugu, olin ma sunnitud lugema vähemalt viit normaalsele inimesele arusaamatut kirjatükki, milles on kasutatud väga spetsiifilist sõnavara.

Kogu selle keerulise seletuse taga peitub tegelikult ka alternatiivroki ülestõus. Ühed varajasemad artistid, kes said populaarseks kui indie-bändid, alustasid oma teed stiilile kohaselt — iseseisvalt. Ka plaadifirma oli üpris vähetuntud, kuid need vähesed artistid, kes jõudsid edetablitesse, vahetasid kiiresti oma plaadifirmat ja läksid üle lihtsalt popmuusikale.

Nii üllatav kui see ka poleks, sai indie-muusika alguse popmuusikast. Kaheksakümnendatel ilmunud kitarripopi kogumiku C-86 väljaandmist loetakse indie-muusika sündimiseks, kuigi sellel kogumikul oli tunda ka suuri mõjutusi pungist. Üheksakümnendatel hakkas indie eri indie-liikideks laiali lagunema. Neist kõige tuntumad on kindlasti indie-rokk ja indie-pop, mida viljelevad praegu paljud bändid, kes selle stiiliga populaarsust kogunud. Näiteks võib tuua hetkel ülipopulaarsed bändid nagu Arctic Monkeys, Bloc Party, Franz Ferdinand, Placebo jne. Nende muusikute kõrval arenevad ka teised indie alamliigid nagu indie-dance, indie-electronica, indie-emo.

Uurides indie-roki artistide nimekirja, avastasin, et ka Nirvana oli üks selle stiili algatajatest. Kas tegu pole mitte lihtsakoelise ja armastatud pungi või rokkmuusikaga? Andmed räägivad vastupidist — Nirvana on paljude hetkel tuntud indie-rokk bändide eeskuju. Indie-roki päritolu on täiesti vaieldav teema, aga kui juba mainitud on bändid nagu Nirvana, Pearl Jam ja The Smiths, siis võib kartmatult öelda, et see pärineb pungist ja alternatiiv rokist. Miskipärast ongi rohkem tuntud indie-rokkbändid kui harilikud indie-bändid, kes enda stiili ei vääna läbi teiste muusikastiilide.

Ka Eestis sai indie alguse eelmise sajandi lõpuaastatel. Tuntumad indie-bändid Eestis on hetkel vast Bad Apples, Mild jne. Nüüd tekib paljudel kindlasti küsimus — miks ma jätsin mainimata Jääboileri ja Dagö? Põhjuseks võib tuua indie-muusika mitmekülgsuse. Näiteks kui tantsumuusika bänd ütleb, et viljeleb rokkmuusikat, siis saab vastu vaielda, aga kui rokkbänd ütleb, et viljeleb indiet, siis on vaidlemine raskem. Seega mainisin ära just need bändid, milles on indie omapärasust väga hästi ära tunda. Eestis võib indie-bändide esinemist näha Von Krahlis ja teatud indie-muusika üritustel.

Euroopas on indie-muusika eriti levinud just Inglismaal. Sealt on pärit tuntumad indie-muusikaga seotud artistid nagu Joy Division, Kaiser Chiefs, Oasis ja The Dodgems. Briti popmuusika edetabelites on indie-muusika juba aastaid olnud esiridades. Ülejäänud Euroopas tegutsevad indie-bändid on rohkem tuntud oma kodumaal. Harilikult sellised bändid suurtematesse edetabelitesse ei jõua.

Lõppude lõpuks võib pärast pikka uurimustööd jääda mulje, et muusika teeb indieks ainult iseseisev plaadileping. Isiklikult arvan, et indie-muusika kohale jääb veel pikkadeks aastateks hõljuma suur küsimärk, mis teeb selle teema kokkuvõtlikult ühe keerulise sünnilooga kultuuriks, mida mõistavad ainult suuremad asjatundjad. Harilikule muusikahuvilisele peaks piisama lihtsalt indie-muusika kuulamisest.