Mida tähendab noorte jaoks oma raadio püsti panemine?

Karl: Minu arust annab see väga hea võimaluse noortel ennast proovile panna. Raadio algatamine nõuab seaduste ja erinevate kordade tundmist, suhtlust Tehnilise Järelevalve Ameti ja teiste asutustega. Lisaks peavad noored palju õppima ja katsetama, et tulemus oleks võimalikult positiivne.

Kuidas raadio loomisprotsess üleüldse toimub?

Karl: Alguses tundus see meile lihtsam, kui see tegelikult on. Vaja on sagedusluba, meediateenuseluba ja lisaks tuleb tasuda autoriühingule, et mängida muusikat. Samuti tuleb maksta nii meediateenuse- kui ka sagedusloa eest riigilõivu. Edasi, kui oleme teada saanud, kas need load meile väljastatakse, saame hakata reklaami tegema ja saateid ette valmistama. Lisaks on vaja leida vajalik tehnika, leida raadio tegemiseks sobivad ruumid, paigaldada antenn, et raadiot edastada ja muidugi on vaja luua raadiole sisu, mis ongi kõige tähtsam.

Kuidas esimesed korrad raadiopidamine õnnestus?

Karl: Minu arust isegi üleootuste hästi. Muidugi oli mõningaid tehnilisi probleeme ja alguses paljude hääl värises, aga tagasiside oli üllatavalt positiivne ja see annab jõudu juurde ka edaspidi raadiosaateid teha.

Mida kujutab endast noorteraadio peatoimetaja roll?

Kaspar: No, tavaliselt on nii, et suured ettevõtmised saavad teoks ainult tänu heale meeskonnale. Ning mul on väga hea meel tõdeda, et noored, kes juba on otsustanud kaasa lüüa Tõrva raadios, moodustavad vinge meeskonna, mis pakatab headest ideedest. Peatoimetaja võtab vastutuse, et need kõik head ideed leiaksid teostuse. See pole kindlasti kerge, kuid mitte ka liiga keeruline.
Minu roll seisneb meeskonna suunamises parima võimaliku tulemuse poole. Nagu eelnevalt mainitud, üksi ei jõua nii palju kui koos, seega on mõistlik raadiotöö sujumiseks vajalikud ülesanded välja mõelda ja ära jagada - kes mingi valdkonna eest vastutab. Sellega kaasneb vajadusel ka soovituste jagamine ning raadiotöö sujuvuse kontroll. Samuti jätan endale julgustaja rolli, et ikka kõik raadiotiimi liikmed saaksid otse-eetris käe valgeks. Või hoopis hääle?

Kuidas üks noor inimene eetrisse minekuks valmistub?

Kaspar: Usun, et kõigil on väike närv sees, kui esimest korda eetrisse minnakse. Õnneks on raadiotiimi liikmetel juba üsna palju varasemat raadiokogemust (suveraadio 2014 ja jõuluraadio 2014), mida jagades saab „raadiosüütuse kaotajate“ närve rahustada. Loomulikult enne suveraadiot, viime läbi ka erinevad koolitused, alustades tehnilisest poolest kuni intervjuude läbiviimiseni. Koolitustel saab üks noor teada, kuidas helipuldiga ümber käia, heli monteerida, õpitakse diktsiooni, lisaks eetiline pool, reportaažid ja nii edasi. Üritame teha tiimile kiirkursuse, et suudaksime liikmetele juurde anda enesekindlust ning kuulajatele võimalikult mõnusa raadioprogrammi.

Mida on vaja selleks, et raadiokuulajaid tõmmata?

Kaspar: Raadiokuulajate tõmbamiseks on mitmeid viise. Kuna raadioeetris on vähemalt pool ajast muusika, siis esiteks pöörame tähelepanu sellele. Hea muusika on see, mis mind alati mõnel kindlal raadiolainel hoiab. Samuti, kuna enamus inimesi kuulab uudiseid, siis kajastame ka neid ning pakume võimalikult hea ülevaate välismaa, Eesti ja kodukandi uudistest. Tõrva raadio kõnetab peamiselt Tõrva ja Tõrva ümbruskonna inimesi, seega räägime rohkem teemadel, mis on kohalikele olulised. Programmi osas tuleb meil mõningaid üllatusi, kuid samuti vanu tuttavaid – näiteks "Luisuudised" või "Mäluauk". Loeme Tõrva raadio trumbiks ka selle, et oleme hooajaline raadio, mida igal ajal kuulata ei saa.

Milline on raadioprogramm?

Karl: Eks suvine ja talvine raadioprogramm erineb pisut, kuid suvel tahame kajastada Tõrvas toimuvaid Tõrva Tule-Päevi. Sellel korral teeme suvel kaks nädalat programmi, kus esimene nädal on pigem Tule-Päevade sissejuhatus ning seal on ka rohkem intervjuusid. Teisel nädalal keskendume pigem erinevate sündmuste kajastamisele ja reportaažide tegemisele.

Mida raadiotegemise kogemus annab?

Karl: Tohutul hulgal kogemusi, saab sisustada kvaliteetselt oma vaba aega, leida uusi sõpru-tuttavaid, intervjueerida väga huvitavaid persoone ja palju muud. Eraldi tasuks esile tuua, et paljud tehnikasõbrad saavad hulgaliselt teadmisi raadiotehnika ülespaneku ja seadistamise kohta.

Kaspar: Põhiline on organiseerimis- või juhtimisoskus, mis tuleb kasuks kõikidel elualadel. Raadio tegemine on üsna suur organiseerimine ning plaanimine. Selleks on tarvis leida meeskond, mõelda välja programm, koostada saateid, vajadusel kirjutada projekte jne. Samuti saab iga raadiosaate juht väga hea esinemiskogemuse ning kasvatab enesekindlust edaspidisteks esinemisteks. Raadiotöö Tõrva raadios annab kindlasti kogemusi neil, kes soovivad tulevikus ajakirjandusega tegeleda – uudised, intervjuud, reportaažid - need kõik on meie raadio koostisosad. Raadiotegemine kasvatab tiimitunnet ja kindlasti leiab selle käigus uusi sõpru. Tõrva raadio annab suvel sobiva väljundi neile, kes soovivad heas seltskonnas midagi põnevat korda saata. Kui keegi soovib Tõrva raadios kaasa lüüa, võtku aga ühendust!