Jaanipäev meil ja mujal

Jaanipäev on kirikukalendris Ristija Johannese sündimise püha ning eriline tähtsus on sel päeval olnud just katoliiklaste jaoks. Siiski ei saa seda püha pidada vaid kristlikuks tähtpäevaks — kuna Jaanipäev langeb suvise pööripäevaga ühele ajale ning tähistab põllupidaja jaoks ühest etapist teisele üleminekut, on seda päeva ka mittekristlaste hulgas pikalt tähistatud.

Ka Eestis ulatub jaanipäeva traditsioon kaugele ristirüütlite eelsesse aega ning paganlikud uskumused ja rituaalid ei kadunud ka peale ristiusustamist. Seda, et jaanilaupäeva õhtul lõkkeid süüdatakse ja neist üle hüppama hakatakse, teavad vast kõik. Millest aga selline komme tekkinud on? Nimelt usuti ammustel aegadel, et jaanitule süütamine garanteerib jõukuse ning hoiab õnnetused eemal. Tuli pidi ka halbu vaime eemale peletama, see omakorda aga tagas sügisel hea saagi. Üle jaanitule hüppamine pidi inimese hinge puhastama ja temast halvad vaimud kaugele peletama.

Lennart Meri on oma raamatus “Hõbevalge” pakkunud veel ühe seletuse jaanipäeva lõkkekommete kohta — nimelt seob ta tuletegemise traditsiooni Kaali meteoriidi kukkumisega Saaremaale ning väidab, et tänapäevane jaanilõkete süütamine seob eestlasi oma iidse minevikuga.

Hiljem on Jaanipäeva hakatud seostama ka Võidupühaga. Vabadussõjas 1919.aastal alistasid eestlased 23.juunil oma igipõlise allutaja Saksamaa väed ning tulede süütamine sel õhtul seostus hiljem iseseisvuse ja vabadusega. Huvitav on see, et ka Nõukogude okupatsiooni ajal jäi Jaanilaupäev üheks vähestest traditsioonilistest pühadest, mida võimud ära ei keelanud ning nii jäi see juuniõhtu hoolimata võimulolijate püüetest selliseid mõtteid inimeste peast välja pühkida, siiski eestlastele meenutama ja tähistama nende kunagist iseseisvust.

Et suvise pööripäeva tähistamine pole vaid eestlaste eesõigus, on huvitav vaadata ka teiste rahvaste jaanipäeva kombeid. Kuigi vene õigeuskliku kiriku traditsioonides Jaanipäev kõige olulisem ei ole, pole meist idapoolsematel aladelgi selle päeva tähistamine päris tundmatu. Näiteks nii venelased kui ka mordvalased korjavad jaanipäeval ravimtaimi ja toovad kased tuppa. Samuti usuvad nad jaanikaste tervistavasse toimesse — hommikul tuleb varakult tõusta ning pesta kastega haigeid kohti. Ka nägu võib hommikukastega pesta, sest nii tegutsedes on võimalik saada ilusaks. Veeprotseduure on teisigi — nii noored kui vanad pritsivad üksteist veega, et vihma välja kutsuda. See, kes ennast pealaest jalatallani märjaks kastab, tagab endale tervise ning tõrjub ebapuhtad jõud eemale. Sarnaselt meie sõnajalaõie otsimisele, otsivad idaslaavi rahvad jaaniõhtul lille, mille kohal põleb kaksteist küünalt. Samuti võib hea inimene leida suure varanduse.

Rootsis ja Iirimaal on jaanipäev tugevamalt ristiusuga seotud. Rootslased peavad jaanipäeva reedel, mis on 20.juunile kõige lähemal. Sel õhtul panevad vanad viikingid end ilusti riidesse, naised ehivad end lillekimpudega ning söövad traditsioonilise õhtusöögi, kuhu kuulub tingimata heeringas, keedetud kartulid, õlu ja maasikad. Seejärel kogunevad inimesed suure lillevanikutega ehitud puust risti ümber, tantsivad, laulavad ja mängivad ringmänge kuni järgmise hommikuni. Erinevalt paljudest teistest rahvastest, pole rootslastel tuletegemise kommet.

Iirlased aga kogunevad nagu meiegi 23.juuni õhtul ümber lõkke. Kuna tegu on sügavalt katoliikliku maaga, siis alustuseks palvetatakse, et Jumal õnnistaks saaki. Palvetades liiguvad inimesed päripäeva ümber lõkketule. Peale palvetamist hakkab aga peale tüüpiline tants ja trall, mis kestab kaugelt üle südaöö. Kui lõke pisut madalamaks põlenud, armastavad ka iirlased üle tule hüpata. Vahel võtavad nooremad mehed tõrvikutega lõkkest tuld ning kõnnivad nendega üle põldude — usuti, et niiviisi talitades õnnistab Jumal nende vilja ning kaitseb saaki. Kui tuli on kustunud, võtavad perekonnad lõkkekohalt tuhka ning puistavad seda oma põldude kõigile neljale nurgale — ka niiviisi õnnistab Jumal saaki.

Ükskõik kas tegu on kristlase või “paganaga” on selge, et jaanipäev on hea põhjus ilusal suveõhtul sõprade ja lähedastega maha istuda, süüa, juua ja end lihtsalt hästi tunda.