Jackass – vana nali!

Moraalijüngritel on jälle tegevust kuhjaga – “Jackass” jõudis Eestisse. Taamal võib juba terendamas näha üha uute ja uute poolearuliste krutskimaiaid ja tegutsemisvalmis nägusid, kes varem jackassi tempudest mõhkugi ei teadnud, ainult poole kõrvaga kuskilt raadiost olid kuulnud. Ka Peedud ja Uudud kuskilt metsatagusest laanest, kelle 1986. aasta “Rekordi” antenn vähegi Kanal 2’te püüab, saavad ennast asjaga kurssi viia ja külavaheteel laamendama hakata.

“Jackass” trikimeistrite vembud on mujal maailmas juba tegelikult suhteliselt aegunud teema – meeste tähetund on möödas. Nüüd, olles multimiljonärid, ei tee mehed projekte enam koos, vaid läinud oma teed. Kes teinud oma analoogi Johnny Knoxville’i poolt algselt algatatud masohhistlikust show’st, kes juhib telesaadet… Kaua ikka võib ühte ja sama asja käiata, arusaadav.

Huumorimehed lätlased võtsid “Jackassi” oma programmi juba kaks aastat tagasi, siis oli see tõeline hitt. Ma mõtlen, “hitt” – eesti noored hoidsid ennast meeste tegemistega kursis peamiselt MTV vahendusel. Nad olid sunnitud seda tegema, kuna kodumaised kanalid otsustasid järjekindlalt rahva naerutamiseks distributor’itelt nõid Sabrina ja komissar Rexi seiklusi tellida. Aga nüüd, jah nüüd võivad ka Obinitsa memmed ja taadid vaadata, kuidas Knoxville Pontiuse jäigastunud ihuliiget tennisepalliga tabada üritab või kuidas narkomaanist Steve-O lumme urineerib ja pärast seda sama lund öökides sööb.

Kindlasti nõudis see inimestelt, kes mujalt programmi sisse ostavad, suurt pingutust ja eneseületust. Et “no ok, rahvas nõuab, tellime siis”. Ja tellisidki. Aga tsuti hilja. “Jackass” on surnud, lõpnud, aegunud teema.

Jumal hoia isehakanud Eesti džäkkäässi poisse, kes te ostukärudega parklates ringi kimate ja proovite, südamest proovite oma iidolitega sarnaneda. Linna vahel on teid päris tihti näha – äkki räägite, mis teid motiveerib?