Mul oli jalg kipsis, väänasin hüppeliigese veidi rohkem kui nädal tagasi välja, otsustasin ikkagi peole kaasa minna. 

Kuna õhtu jooksul tarbiti napsu, siis peoperemees küttis sauna nii kuumaks, et eesruumis istuvatel inimestel hakkas palav, mistõttu tehti aken lahti. Panin oma pusa akna vahele, et see kinni tagasi ei läheks. Liikumine oli karkudega askeldamise tõttu raskendatud.

Sõber, kelle juures viibisime, oli hiljuti endale koera saanud — viimane oli suurt kasvu, kuskil kutsika ja täiskasvanud koera vahepealne. Loomulikult oli koeral vaja sauna aknast välja rippuv pusa endale mängimiseks ära tõmmata.

Väljas oli tolleks hetkeks tõepoolest torm lahti läinud. Kõik, kel oli plaan veel õhtul lahkuda, olid seda teinud. Läksin ise pusa ära tooma. Vihma ladiseb, kogu tagumine aed oli muutunud porimülkaks, välja arvatud üks kitsas kiviplaatidest tee. Hõikad koera, see ei reageeri — jookseb aias ringi, pusa hambus, tema arust on tegemist väga lõbusa mänguga. Tahtsin koerale lähemale minna, esimene kark jäi otsapidi mudasse — tõmbasin selle mudast välja, siis see kummist otsik oli kargul kadunud. Sama juhtus teise karguga — nii seisin 5 meetrit saunast, jalg kipsis, mõlemad kargud kasutud, koer jookseb ringi pusa hambus ja mängib.

Olukord lõppes sellega, et sõber jooksis riiete mittemäärimise eesmärgil natuke aega paljalt koeral järel, kuni kätte sai. Mõistagi oli pusa määrdunud. Kuna ma poleks tohtinud tol hetkel ühelegi peole minna, siis oli hommikul koju jõudes väga keeruline selgitada, et käisin saunapeol — pusa, kips ja kargud olid kõik porised.