Jooga? Jooga!

Viimasel paaril aastakümnel on kogu maailmas populaarsust võitnud idamaise päritoluga jooga. Nüüdseks ka Eestisse jõudnud alal on palju erinevaid vorme, mille seast võib esmapilgul üsna raske endale sobiv variant leida. Alljärgnevalt on kirjeldatud jooga enimlevinud stiile.

Hatha

jooga ühendab omavahel erinevad asendid ja süsteemse hingamistehnika. Hatha sobib hästi algajaile joogahuvilistele, sest raskustase on suhteliselt madal. Asendid on üldjuhul lihtsad, keerulisemate kehaväänamiste puhul on olemas alternatiivasendid. Treenerite sõnul võib hatha jooga tundi tulla igaüks, hoolimata vanusest, tervisest või füüsilisest vormist. Siit on suurepärane võimalus alustada ka neil huvilistel, kel soov hiljem mõne keerulisema joogatunniga liituda. Selga panemiseks sobivad hästi avarad ja mugavad spordiriided.

Iyengar on üks hatha jooga alaliikidest, mis keskendub peamiselt tasakaalu ja kehatunnetuse arendamisele. Raskusaste on keskmine ning päris treenimata inimesel võib tund alguses füüsiliselt liialt raske tunduda. Iyengar jooga puhul peetakse eriti oluliselt süstemaatilist treenimist, sest tasakaalu treenimiseks on vaja tavalisest sagedamini oma kehale õigeid harjutusi ja asendeid “meelde tuletada”.

Ashtanga jooga kujutab endast hingamistehnika ning asendite kombineerimist., mida viiakse läbi 26C köetud ruumis. See alaliik on äärmiselt keeruline ning sobib vaid kogenud joogasõpradele. Sellegipoolest on ashtangas, nagu ka muudes jooga liikides, võimalik harjutusi varieerida ning lihtsamaks muuta.

Vinyasa põhineb hatha joogal ning tal on mitmeid ühisjooni ashtangaga. Vinyasa tähendab algselt voolavust ning tunnis tehtavad liigutused ja hingamine on alati seotud järgneva harjutusega. Kauakestvad liigutused ja asendid nõuavad vastupidavust, seetõttu soovitataksegi enne vinyasaga alustamist käia mõned kuud hatha jooga tundides.

Kundalini ühendab omavahel hatha, hingamisharjutused ning meditatsiooni, et leida keha ja vaimu tasakaal ning parandada kehatunnetust enesekindluse tõstmise kaudu. Peatähelepanu on pööratud lülisamba energiapunktide avastamisele ning sealt saadava energia “välja päästmisele“. Kundalini raskusaste on keskmine ning sobib seetõttu nii algajatele kui ka edasijõudnutele.

Bikram jooga aluseks on 26 hatha asendit, mida sooritatakse vähemalt 24C ruumis, et parandada painduvust ning soodustada higistamist. Bikramit peetakse üheks kõige enam jõudu, oskusi ja vastupidavust nõudvaks alaliigiks, sest asendid on keerulised ning ruumi suhteliselt kõrge temperatuuri tõttu kaotab organism tunni käigus palju vedelikku.

Jivamukti joogas liituvad ühtseks tervikuks ashtanga jooga, asendid, muusika ja meditatsioon. Sarnaselt eelmainitud bikramile sobib ka jivamukti eelkõige kogenud joogaharrastajatele, sest raskusaste on väga kõrge.

Eestis tegutsevad hetkel kõige laialdasemalt hatha ja kundalini jooga rühmad, kahjuks küll vaid suuremates linnades. Mõned joogatunnid kuluksid tegelikult ära igaühele, sest just see ala viib ajapikku keha ja vaimu täieliku tasakaalu ning rahuloluni, mida tänapäeva ärevas maailmas hädasti tarvis on.