Mis jõulurõõmust ja -rahust te räägite?! Minul pole enam igatahes enam mitte millessegi usku.

Mu ema ja isa viskasid mu kodust välja ja nüüd pole mul enam õrna aimugi, kas ja kus ma oma jõulud veedan. Vanematega on mul läbisaamine üleüldse halb: ema on pidevalt närviline ja isa kaua tööl, millest tekivad veel omakorda lisapinged. Kelle peal aga kõik need pinged välja elatakse? Otseloomulikult minu.

Eilne oli aga kõige tipp. Mingil teadmata põhjusel tuhlas ema mu asjades ja leidis sealt suitsupaki. See ei olnud minu oma. Mu sõbranna suitsetab ja ta ema kontrollib teda alati, seega ei saanud ta suitsupakiga koju minna ja küsis, kas oleksin nõus selle enda kätte hoiule võtma. Olin nõus. Kui mu ema selle suitsupaki leidis nägin ma peaaegu päriselt ka, kuidas ta juuksekarvad turri kiskusid. See pilk..

Kui ta oli mu peale juba poolteist tundi karjunud ja mina üritanud talle selgeks teha, et suitsupakk ei kuulu mulle ja ma pole elus ühtegi suitsu teinud, tuli koju isa. Järgnes poolteist tundi samasugust räuskamist. Kui julgesin iitsatada, et ma ei suitseta ja pakk pole minu, sain veel pahandada, et miks ma vastu haugun.

Long story short, pidin kodust lahkuma. Olin tänase öö sõbranna juures ja ei tea, mis edasi saab.. Tean nüüd, et ükski heategu ei jää karistamata.

Proovin täna koju minna, sest vastasel juhul veedan jõulud lihtsalt tänaval.

Kui lähen, siis proovin seekord ilma suitsupakita.

Häid jõule.