Olen 24-aastane ja ma ei käi tööl, ei õpi ka. Mis nüüd saab ja miks see üldse kedagi huvitama peaks? Ma olen väiksest peale näinud, kuidas mu vanemad tööd rügavad ja mina ei taha nende jälgedes minna ja ei kavatse mitte kellelgi endale öelda lasta, et ma peaks tööle minema. Miks ma peaks keegi end nii orjastada laskma? Hetkel veedan oma päevi ühe projektiga tegeledes, mis ilmselt peaks kunagi tulevikus hakkama mulle raha sisse tooma. Siis saaks juba oma ettevõtte luua ja rahulikult maailmas ringi reisida. Kodus on hea elada, vanemad on toredad ja kannatlikud. Ülikooli ma ilmselt ei lähe. Olen lihtsalt palju kuulnud, kuidas ülikoolis käimine ei anna eriti midagi, peale paberi. Seda mul vaja pole. Raskest tööst tekib stress ja see rikub inimestevahelised suhted ära, stressivabalt elada palju ehtsam. Vanemate juurest pole plaanis lähiajal ära kolida, siin on mugav. Ja nii ongi!

Lõpetage ometi see uurimine ja vingumine nende kallal, kes on otsustanud valida teistsuguse elu ja tee. Elage oma elu!

Kui tahad sõna sekka öelda, kirjuta noortehaal@delfi.ee!