Kas hoolitsetud tüdruk on alati beibe?

Tänapäeval on väga palju neid neidusid, kes eksperimenteerivad juustega, värvivad ja lõikavad. On neid, kellel on kas kunstripsmed või geelküüned. Riietega annab vast kõige rohkem katsetada, panna liibuvaid ja lohvakaid pükse/pluuse, kanda kingasid ja vabaajajalanõusid.

Ma ei oska öelda, kas asi on kadeduses või miks arvatakse, et kui neiu näeb ilus välja, on ta automaatselt tibi või beibe ning temasse suhtutakse juba enne suhtlemist eelarvamusega.

Üks tõsisemaid probleeme on juuste blondeerimine. Öeldakse, et inimene pole kunagi rahul sellega, mis tal on, seega juuksevärv on ju üks lihtsamaid asju, kuidas oma välimust muuta. Tavaliselt aga on blondide juustega tüdrukud beibede staatuses, kuigi mitte kõik ei värvi end sellepärast, et teiste jaoks ilus olla, vaid et endale meeldida. Ja üleüldse, minul on sõbranna, kellel on poolde selga lumivalged juuksed ja pole elusees juuksevärvi kasutanud, kas tema on siis ka sellepärast beib?

Üha populaarsemaks muutuvad praegu ripsmepikendused ja geelküüned. Pea igal neiul on üks või mõlemad olemas ning regulaarselt käiakse ka hoolduses. Kunstnipsasjakesi kasutavaid neidusid aga vaadatakse viltu ning nad on kohe tibid, kellel pole rahaga muud teha. See pole ju nii. Mõnel inimesel näiteks ei kasvagi küüned, mida lakkida, seega on alternatiiv hoida geel peal, et küüned kaunid välja näeks. Sama on ka ripsmetega, kõigil ei ole pikki ja kauneid plaksuvaid ripsmeid, kuid soov neid omada ikkagi.

Riietusega on kuidagi vähemalt minu tutvusringkonnas tekkinud arusaam, et kui on roosa, on tibi. No mis mõttes? Roosa on lihtsalt kohutavalt ilus värv, mida saab paljude teistega sobitada ning see on ka parajalt nunnu. Ning kui juba noritakse, et mida vanem eit, seda noorem kleit, siis millal peaks roosat kandma, kui mitte teismeeas?

Teine, mis riietusega kaasneb, on kontsakingad. Mõni tüdruk hakkab kontsadega käima juba 10-11.aastaselt ja siis vaadatakse kaaslaste poolt teda ikka väga imelikult, aga kui see tüdruk on näiteks modell, on ta ju sellega harjunud ja tema jaoks pole olemaski vabaajajalanõusid, tema jaoks on täistallal kõndimine ebameeldiv. Üleüldse, kas pole inimese enda asi, mis ta seljas on või milline ta välja näeb?

Ma olen nõus, et kui neiul on plaatina-blondid juuksed, 15mm elevandiripsmed, paari sentimeetrised kulliküüned, suure dekolteega pluus seljas, olles ise kena grillkana välimusega ning neoonroosa kampsuniga, siis temas on midagi, mis tõmbab sinna tibide seltskonda. KUID, see ei ole reegel ning erandeid on alati, seega ei tasuks inimest välimuse järgi hinnata ja arvata, et ta on tibi, ta on loll.

Eelnevalt mainitud sõbrannal on poolde selga lumivalged juuksed, üsna pikad, kuid loomulikud ripsmepikendused ning oma küünele pandud geel. Kuid ta õpib Tallinna esiviisikus asuvas koolis ning hinded on kõik viied. Ning ta on raudselt kõige targem sõbranna minu tutvusringkonnas. Seega, ilus ei tähenda rumalalt ning ka ilusat neiut võib õppida tundma ning avastada hiljem, et ta on täitsa sõbralik tüdruk, mitte ainult tibi.