Tegemist on õpiraskustes klassiga, mille õpetajad vahetatakse välja viies aines. Uute õpetajate eesmärgiks on see, et noored suudaksid põhikooli lõpetada. Kas noortel jätkub motivatsiooni, et puhtalt lehelt alustada ja omandada teadmised, milles nende puudujäägid on juba aastate pikkused?

Peale iga osa on kõigil vaatajatel võimalik Noorte hääle vahendusel kaasa rääkida sarjas lahti rullunud teemadel, millesse me ka oma ala eksperte kaasame.

Peale eelmist osa jäi teiste seas kõlama järgmine kommentaar:

Ema: "Juba avasaade näitas selgelt, et kõige rohkem sõltub lapse edukus õpetajast. Aeg oleks lõpetada jutud sellest, et andeks laps saab hakkama igas koolis. Pigem võib kehv õpetaja ära rikkuda lapse."

Teema avamiseks rääkisime sarjas osaleva Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasooga.

Õpetaja rolli tähtsus

Ojasoo on veendunud, et õpetaja on võtmeisik normaalse õpikeskkonna loomisel. Matemaatikaõpetaja sõnul tulekski õpetaja tööd hinnata selle järgi, kas kõik õpilased saavad koolis normaalse ja jõukohase rakenduse. "Üliandekad peavad õpetaja sõbralikul toel jõudma maailma aineolümpiaadidele," ütleb Ojasoo ja lisab, et õppimises pigem tagasihoidlike võimetega õpilased peavad klass-klassilt saama rahuliku edasiminemise ja hakkamasaamise kogemuse. Ojasoo lisab: "Olukord, kus õpilane on hädas õppimisega, kus ta meelsamini kooli ei lähekski, on pedagoogiline praak." Samas tunnistab matemaaikaõpetaja, et n-ö tippudega töötamise kogemus ja kompetents on midagi muud kui edukas töö kesisemate võimete või õppetöös mahajäänutega. "Omas vallas tublid pedagoogid mõlemad!" hindab Ojasoo hoolimata erinevast tööpõllust erinevate väljakutsetega pedagooge.

Hindamisest

Rääkides sellest, millised on kõige olulisemad eeltingimused, et õpilasele oleks kool võimalikult hea arengukeskkond, ei arva Ojasoo, et õpitulemusi peaksid markeerima head ja väga head hinded, sest see ei ole tema arvates esmatähtis. "Tähtsaim on noore inimese arengut soosiv ja ergutav keskkond. Samas ma ei mõista hästi neid, kes peavad üldse hinnete panekut mingiks anakronismiks ja soovitavad numbrilised hinded asendada niinimetatud kujundava hindamisega." Ojasoo kogemuse järgi on varem hinde „2“ korjanud õpilane õnnelik, kui saab tugeva hinde „3“. Ojasoo lisab: "Samas on selge häiresignaal ja murelikuks tegev, kui hinde „3“ saab õpilane, kes varem vastas alati hinnetele „4“ ja „5“. Kujundav hindamine ütleb esimesele õpilasele: oled tubli, loodame, et tulevikus teed veel vähem vigu ja teisele: kahju, et seekord su töö ei läinud nii kenasti kui tavaliselt, aga küllap edaspidi suudad jälle paremini."

Kuigi reageering nii õpetaja kui ka õpilase poolt on sama, aitab numbriline hindamine Ojasoo sõnul paremini orienteeruda, kui edukas ollakse riikliku õppekava poolt seatud teadmiste-oskuste omandamisel. Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja leiab, et seni kuni põhikooli lõpuhinded on signaaliks, milline on õpilase potentsiaal hakkama saamiseks gümnaasiumis või kutsekoolis, ning sealsed lõpuhinded seavad valmisoleku omandada kõrgharidust, pole otstarbekas numbrilistest hinnetest loobuda ega neid individualiseerida.

Ojasoo sõnul tehakse just viimast aga eriti sageli: "Kurb on õpilaste pärast, kes on aasta-aastalt saanud hindeid „4“ ja/või „5“, aga eksamil või katsetel ja tasemetöödel nutavad, ei saa hakkama. Nõutav tase on ometi õpetajatele teada. Ja päris kindlasti on igas klassis olemas niinimetatud raudvara, mis peab olema omandatud, sest selle mittevaldamine teeb järgmises klassis asjast arusaamise lootusetult raskeks. Kui näiteks 6. klassi lõppedes pole lapsele saanud selgeks hariliku murru olemus ja tehted harilike murdudega, siis paraku pole 9. klassis lootustki hakata edukalt õppima algebraliste murdudega avaldiste lihtsustamist. Järelikult peame tunnistama, et sellisel tasemel õpilase järgmisesse klassi üleviimine oli pahategu lapse vastu. Enne sellise õpilase järgmisesse klassi viimist tuleb kaasa haarates kõik abinõud ja -jõud ning püüda saavutada raudvara omandatus." Abinõudeks peab peab matemaatikaõpetaja täiendavat õppetööd, kooli sotsiaalvõrgustikku (sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, klassijuhataja koos abiklassijuhatajaga), lapsevanemaid, vajadusel koduõpetajat, oma klassi priimuseid.

"Üheksandikud"

Rääkides konkreetsete üheksandike eksperimendist, siis ei andnud Ojasoo sõnul lootust edule mitte see, et toodi kohale õpetajad, kes olid hoopis paremad kui varasemad. Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja on veendunud, et Kuristiku gümnaasiumi kooli õpetajatel on samuti rikkalikud kogemused oma aine õpetamisel. Lootustandvaks momendiks motiveerimisel peab Ojasoo näiteks seda, et oma töö tulemustest tuli n-ö avalikkusele aru anda nii õpetajatel kui ka õpilastel. Mainimata ei saa jätta ka niinimetatud puhta lehe efekti, tänu millele olid kõik vanad patud justkui kustutatud. Veel toob Ojasoo välja ERR-i liikmete panuse, sest lisaks klassijuhatajale tuli õpilastel aru anda ka saatemeeskonnale.

"Kindlasti oli sellise klassi saamine ja püüd kõik õpilased tööle meelitada ning vanad olulisemad võlad likvideerida, tõsine väljakutse. Julgust selline töö vastu võtta andis ühelt poolt samalaadsete kogemuste olemasolu ja teisalt soov, et vast suudame, kui mitte kõikidele, siis osalegi neist noortest anda edasiseks sõbraliku stardimüksu," räägib Ojasoo missiooni tagamaadest. Ta lisab: "Kas ja kui palju siis tegelikult sõltub last arendava õpikeskkonna loomine õpetajast. Sõltub väga palju. Aga ei maksa mitte arvata, et meil on hulgaliselt õpetajaid, kes oma vastutust ei tajuks või kes sellest ei hooliks. Häda hakkab pihta vast sellest, et õpetajate töökoormused on liiga suured. Õpetajal soov pisutki palka suurendada, koolijuhil sundkäik – anna poolteist koormust või jäta osa tunde ära. Ega sellise tähelepanu- ja ajakuluga, mida võttis Kuristiku 9.b, teist sellist kõrvale ei jõuakski võtta."

"Kindlasti tasub silmas pidada, et 9.b jaoks oli vaja õpetajaid, kellel on piisav kogemuste pagas õpetamaks ka neid, kes mingil põhjusel on õpiraskustes. Õpetajaid, kes julgevad teha oma õppekavas julgeid valikuid lähtudes sellest, et kui vundament on nõrk, siis kõigepealt teeme selle korda lootes, et jõuame kergemat tüüpi maja ka peale ehitada. Ega see kerge polnud. Kuivõrd me jõudsime või ei, selgub ju seriaalis varsti," ütleb Ojasoo lõpetuseks.