Ta ei ole öelnud seda nii: “Davai, äkki seksiks?”, vaid annab seda mõista oma käitumisega ja olekuga. Selged faktid ühesõnaga. Nüüd minu küsimus olekski, et mida teha, sest ma ei saa aru, kas see on normaalne (ma ei mõtle seadusi). Ma loodan, et te saite minu probleemist aru (sest ma ise ka ei saa enam) ja loodan, et te oskate aidata. Tänades: Kettu. :), 14.

Dr Noormann: On olemas seksuaalsuhete 10 eetilist normi, mida kultuurmaadest Inglismaal ja Prantsusmaal teismelistele õpetatakse just sellistes keerulistes olukordades orienteerumiseks. Neid appi võttes on paslik tsiteerima neist kolme.

Kõige tähtsam on nõue, et süütus kingitakse armastusele. See tähendab, et seksuaalelu alguse tundeliseks õigustuseks on vastastikune armastus. Oled sa veendunud, et see suhtlemine, mis teil on välja kujunenud, on just lähisuhe ehk vastastikune armastus? Olete oma tunnetest rääkinud?

Teiseks eeldab seksuaalvahekord ka füüsilist ja vaimset küpsust. Füüsiline tähendab tütarlapse puhul füsioloogiliste protsesside käivitumist — menstruaaltsükli väljakujunemist ja rindade arengut. Vaimne aga täit teadvust oma sammu tähtsusest ja tähendusest ning võimalikest tagajärgedest (näiteks võimalik rasedus ja haigused).

Ning kolmas, milles pead veendunud olema, on see, et selle teoga loovutad suure osa igasugustest vastutustest oma täiskasvanud partnerile — mis rollis sa tema jaks oled. On tal oma pere ja ta soovib sinust teha oma armukest. Mõtleb ta sinust ka kui võimalikust abikaasast. Kas ta hakkab sinu
eest ka olmeasjades mõtlema ja ehk kujundama ka sinu edasist elukäiku (näiteks edasiõppimine). Selle vastutuse nimetus on sotsiaalne küpsus.