Kassilugu (vaata pilte!)

Käisin tollal viiendas, kool oli kohe-kohe läbi saamas. Koristasime kooli hoovi ja üks tüdrukud pakkusid kassipoegi. Ma mõtlesin, et äkki vanemad lubavad. Ema suhtes olin ma juba kindel, aga isa tuli veel moosida. Lõpuks läks see õnneks. Me otsustasime, et võtame isase kassipoja. Uue kooli nädala algul läksin siis Katre ja Kaidi juurde. Astusime bussilt maha ja olime sammud seadnud nende kodu suunas.

Järsku märkasid nad mingit surnud looma tee peal. Selgus, et see oli kassikeste ema. Nemad ei teinud sellest enam eriti väljagi ja läksime edasi. Pojad olid maja peal, lakas. Redelist üles ja... viis pooleldi kinniste silmadega kassipoega nutsid pesas. Kuna nende ema oli juba teises ilmas, siis polnud mõtet neid sinna üles jätta. Toas üritasid nad saiapudi süüa. Ega see neile eriti maitsenud, aga mis teha kui nälg näpistab. Mõne aja pärast hakkasime me minema.

Peale minu soovis ka üks mu klassiõde kassi. Oli kaks musta, kaks mustavalge kirjut ja üks hall. Me mõlemad oleks soovinud viimast.

Kui Kiisude ema oleks olnud elus, siis oleksime me võtnud kassi kuu-vanusena, aga nüüd oli olukord teine ja tegutsemisviis ka. Nii et nädala pärast läksin ma juba koos sõbranna ja õega kassile järgi. Sinna jõudes selgus, et mu klassiõde oli just-just seal käinud ja halli ära viinud. Ega see kassi välimus mulle nii tähtis olnudki ja valisin siis uue. Musta, valgete sokkide ja kraega. Aga mis pidi saama teistest kassidest? Nad elasid ju külmas koridoris ja koer käis neid silmadega õgimas. Ja süüa neil polnud ja keegi neid ei kasinud. Mu väike õde valas veel hiljemgi nende pärast pisaraid. Nagu hiljem selgus surid allesjäänud kiisud ära.

Koduteel arutasime, mis kiisupoisile nimeks panna. Mina tahtsin panna Kuki, õde jälle Donald või Milfred. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et nimeks saab Kuki-Donald. Kodus panime piima sooja ja mõne aja pärast kiisu juba imeski aplalt oma lutipudelit. Esialgu magas ta suures kandekotis. Hiljem aga sai ta koduks kingakarp. Algul oli ta veel nii pisikene ja ta üks silm polnud päris lahti. Nii ta siis kosus ja kasvas. Ühel õhtul ei jäänud Kuki kuidagi magama ja ma panin ta oma kõhu peale, kampsuni alla ja kohe jäigi ta magama. Mõne aja pärast tundsin, et miskit kuuma voolab mööda mu kõhtu alla. Kiisu pissis. Veel nii mõnedki riided läkid seetõttu otse pessu.

Kuki sai kuuseks. Elas siiani kingakarbis. Mängis juba ka veidi aga väsis ruttu. Ja õppis sööma alustassilt ja isegi kassitoitu. Mulle tähendas see puhkust, ei pidanud iga mõne aja tagant piima soojendama ja teda lutiga söötma.

Kuki sai poolteist kuud vanaks ja selgus, et meil ei olegi enam Kukit. Meie isane kiisupoeg hoopiski emane. Ja nüüd ei olnud tal enam nime. Ning kingakarbis ta ka elada ei soovinud. Lükkas karbi kaane peaga lahti ja tuli välja. Panime siis kaks raamatut peale aga hiljem kasvas kahest raamatust terve virn. Ta magas minu voodi kohal kapi otsas. Ja ühel ööl kukus mulle pool raamatu virnast pähe. Ja nimetu kass jäi suurde tuppa elama. Hiljem sai ta ka omale uue nime - Melissa.

Melissa oli juba ammu saanud aastaseks, kui tuli talle esimene isane külla. Ja 10. novembril sai ta pojad, sellegagi oli suurt vaeva ja valu. Ühtpidi oli see suur rõõm, aga teistpidi jällegi masendav. Pojakesed tuli ära anda ja ei ole just palju, kes kasse sooviks. Aga neid ikka oli paarikümne ringis, aga kohale tulid vaid kaks. Esimesena üks tüdruk Sakust. Tema hoiakust võis juba järeldada et ta armastab loomi, ta viis ühe meie viiest kassist endale. Teine soovija oli minu kodukandist ja tema viis teise kiisu - minu lemmiku. Nii siis jäid meile Melissa ja ta kolm poega: Otu, Kribu ja Siisi.

Nüüd on aeg nii kaugel, et omakorda Siisil on pojad ja vähe veel sellest, Melissal ka.
Siisi pojad nägid ilmavalgust 24. juulil 2003. Melissa omad 17. augustil.

Üks Siis poeg leidis juba kodu. Aga viis on veel alles ja pluss veel Melissa kaks. Niisiis 11 kassi. Ja need seitse kassipoega otsivadki endale kodu.

Siisi peakond:

1. Hallitriibuline, beežikas nägu, keskmise pikkusega karv - isane
2. Kollase-beeži-musta kirju, seljal moodustub rist, lühike karv, hele nägu - isane (Naksi)
3. Mustvalge, mõne halli detailiga, roosa nina, hele nägu ja karvane - isane ( Elvis)
4. Kollase-beeži-musta kirju, hele nägu, lühem karvkate, veidi suuremad kõrvad ja muidu ka suurem kui Naksi – emane (Trolla)
5. Mustvalge, tume nägu, keskmise pikkusega karv (Tonda)
   

Melissa pesakond:

1. Vesihall, mõned triibud, valged käpad - emane
2. Triibuline – isane
   

Peavad puhtust. Emad vaktsineeritud.