Kes ei oska, ärgu seksigu!

Noortel on mure. Kuidas tulla seksuaaleluga toime ilma end seejuures kompromiteerimata? Muidugi, ükskõik, mida me loeme või vaatame või mida meile räägitakse — kui tuleb elu esimene kondoom (asja pärast, mitte täispuhumiseks) lahti rullida, oleme me ikkagi üksi. Või noh… kahekesi. Veel hirmsam, kas pole?

Kas, kust, kui palju ja kuidas ma peaksin ennast raseerima? Kas ma peaksin seksides kõik riided seljast ära võtma? Või peaks seda minu eest tegema mu poiss? Kas meestele meeldib, kui nende rinnanibusid lakkuda? Kuidas ma peaksin oma tüdrukut puudutama, et tal hea oleks? Ma olen 12 ja ikka süütu, kas see on ebanormaalne? Poisid, kas teile meeldib, kui tüdruk on süütu? Kas tüdrukud saavad aru, kui poiss on süütu? Kuidas teha nii, et partneril hea oleks?

Seda kõike ja veel paljut sarnast küsivad noored foorumites uuesti ja uuesti. Ja uuesti ja uuesti visatakse neile ninatarku vastuseid, sõimatakse neid koledate nimedega ja antakse neile südamepõhjast nõu, nii nagu vähegi osatakse.

Ja järgmisel päeval — või järgmisel nädalal — tuleb juba uus tegelane sellesama küsimusega ja kõik kordub uuesti.

Saan aru, tegemist on vastutusrikka ülesandega, kus mingi soorituse edukus (mis iganes see kellegi jaoks ka poleks) tundub pealegi hirmus tähtis olevat. Ega seks pole naljaasi, ikka tõsine töö. Kuid siiski jääb mulje, et inimene, kes läheb foorumisse küsima, kuidas ta oma intiimsetel kehaosadel karvu peaks ajama, on ehk selliste murede iseseisvaks lahendamiseks veidi ebaküps. Vahest isegi selleks veel ebaküps, et kannatamatult voodisse kippuda.

Üks levinumaid küsimusi on, et kui vanalt oleks viisakas, normaalne või moekas süütusest, va tüütusest lahti saada. Ja kannatlikud inimesed vastavad ikka ja jälle: sellisel asjal ei ole kuupäeva ega kellaaega, mil see kindlasti korda tuleb saada. Süütusest vabanemiseks on õige aeg siis, kui ollakse selleks valmis, kui on leitud inimene, kellega tähtis ülesanne ette võtta ja kui mõlemad otsustavad, et nüüd sellega kohe kindlasti enam oodata ei saa. Mida sulle annab, kui ma ütlen, et süütus tuleks kindlasti kaotada 15., 17., või 20, sünnipäevaks? Kas sa siis toimidki pimesi minu nõuande järgi? Ma kinnitan sulle, süütusega ei ole tõesti kiiret kuhugi, ta ei jookse eest ära.

Ega jookse suguelust saadav naudingki. „Seks ja linn“ ei ole sugugi AINULT feminatrixide fantaasialend. Seksimiseks on aega küll ja küll. Pigem võib liiga varajane alustamine, kui selleks veel valmis ei olda, valmistada pettumuse ja tuua kaasa muudki ebameeldivat. Aga seda te muidugi juba teate.

Igal juhul ei maksa ennast igal õhtul magama nutta, kui oled 14 ja seksikogemus puudub. Rahu, see puudub tõenäoliselt enamikul su eakaaslastest!

Ja siis need lõputud küsimused selle kohta, „mida ma peaks tegema, et minu poisil/tüdrukul hea oleks“. No armas inimene, kuidas mina tean, kas su poisile meeldib, kui tema kaela hammustada või kas su tüdruk kiidab heaks õrnad puudutused põlveõndlas? Aga küsi tema käest! Tõenäosus, et ta hammustab, on väga väike (ja äkki see hoopis meeldib sulle?) ja kui ta peaks sinu mure ja hoolitsuse peale naerma hakkama, siis mida sa temga voodis teed?

Tundke ennast vabalt, ärge püüdke käituda nii, nagu meeldiks kõikide teiste poiss- või tüdruksõpradele, vaid keskenduge enda omale. Ja kes tunneb, et ta ei oska, ei julge või ei taha, see ärgu seksigu!