Kes oskab päevitada?

Eks juba enam-vähem kõigile on teada, et päikesekiirgusel on kahjulik toime ja päevitamine ei ole kasulik. Heites aga pilku randadele selgub, et need on tihedalt päevitajaid täis pakitud.

Jah, kõik teavad, et päike võib ka vaenlane olla, aga keegi arvesta sellega, et haigused ohvreid ei vali: päikesepõletus, naha enneaegne vananemine ja nahavähki haigestumine on vaid mõned ohud. Keegi ei usu, et ta ise haigestuda võib.

Arstid väidavad, et viimaste aastate jooksul on nii Eestis kui ka mujal nahavähki haigestumise juhtumite arv suurenenud. Eestis pidavat nahavähki haigestumise sageduseks olema 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Mõnikord tekib tunne, et statistika vaid hirmutamiseks välja mõeldud ongi. Aga see 42 juhtumit eestlasi eriti ei paista segavat.

Päevitaja ABC: päevitada tuleb mõistlikult, lühikest aega. Alati tuleb kasutada kvaliteetseid päikesekaitsekreeme, mille kaitsefaktori valik peaks sõltuma nahatüübist. Tuleb arvesse võtta, et higistamine ja ujumine nõrgendavad kreemi kaitsvat toimet.

Päikesekiirguse ohtlikkusest veel niipalju, et rohkem ohustatud on need inimesed, kes on heledanahalised, kes päevituvad kehvasti, loomulikud blondid või punapead ning heledasilmsed.

Loomulikult ei ole päike ainult vaenlane. Mõistlikkuse piires päikese käes viibimine omab ka kasulikke toimeid. Päikesevalgus on ju vajalik D-vitamiini sünteesiks ja ka teatud meeleoluhäirete ennetamiseks — viimaste uudiste kohaselt pidi päikesevalgus aitama vältida koguni skisofreeniat. Aga need ei eelda arutut “praadimist”.

Kuigi inimesed on päikesega seotud ohtudest teadlikud, seavad nad ikkagi suvepuhkusel sammud ranna poole. Ja kes saakski neid süüdistada? Sest kaunist rannailma on eestlastele jagatud vaid loetud päevadeks. Meeles tuleb vaid pidada, et kell ja kreem alati kaasas on. Ja mitte ainult — neid tuleb ka kasutada!