Kiirustamata kooliminek ja kevadine ilm tegid tuju heaks

Igal veebruarikuu tööpäeval kirjutab Noorte Hääles üks noor inimene sellest, mis teda viimati tõeliselt õnnelikuks tegi. Tahame tõsta lugejate teadlikkust õnnelik olemise olulisusest ja loodame, et kui me kõik selle priortiteediks seame, siis muutubki meie keskkond selles suunas, et meil kõigil oleks siin hea elada.

Eile oli jälle super päev, sest olin hästi välja maganud ja läksin neljandaks tunniks kooli. See oli väga hea. Igatahes hommik oli mul palju planeeritum kui tavaliselt. Ärkasin kell 9.20, jõudsin endale putru ja kohvi teha isegi enne, kui kodust välja läksin.

Õues oli üllatavalt hea ja mitte jahe ilm, kuid veidi tuuline. See tegi mulle head meelt, sest on mulle meeldib, et see lumi ära sulas ja kevadine tunne juba käes on.

Koolis oli neljas tund meedia, kuulasin õpetajat, Macbook ees, mitte just kõige raskem tund. Viiendaks oli kehaline, kus ma ei osalenud, kuna mul jäid riided koju ja pealegi oli väga paha olla ning poleks tunnis saanud keskenduda. Peale viiendat tundi oli söömine ja söögiks oli mingi nõme supp, mida mina ei suutnud süüa, seetõttu jäin ma tühja kõhuga.

Kuues oli matemaatika, kus me kordasime eelmisi teemasid ja see oli ka veidi vabam tund, kuna paljud puudusid ja õpetajal endal oli halb olla.
Vene keeles me laulsime jälle vene keele päeva laulu ja harjutasime ikka kõvasti, kuna nädala pärast on juba esinemine terve gümnaasiumi ees.

Peale kooli läksin ma klassiõega suusatama. Lund ju pole, ning seal Nõmmel on nõme kunstlumi, millel pole võimalik sõita, sellepärast me klassiõega lihtsalt lollitasime terve 40 minutit, kuna sõita polnud väga võimalik.

Koju jõudes tegin ma endale süüa, imehead pastat, ma imestan, kui hea see tuli. Ning nüüd ma tegin oma kodutööd ära, mis on ime, sest ma ei tee tavaliselt neid just tihti.

Saab lugeda päeva kordaläinuks, kuna päeva lõpuks olen ma ikka sama hea tujuga nagu hommikulgi, positiivsust täis.