Mängufilmi „Teesklejad“ režissöör Vallo Toomla räägib oma sõbrast Llansóst kui silmapaistvalt omanäolisest režissöörist, kelle lühifilme ja täispikka filmi „Crumbs” võiks iseloomustada sõnapaariga „ilus ja pöörane”.

„Miguel on filosoof ja kinopunkar, kes suudab pöörata kõik tavatähendused pea peale ning juhuslikkuse muuta tähenduslikuks. Tema filmid on unenäolised, kuidagi stampidest vabad, tõeliselt naljakad,” räägib Toomla. „Veel iseloomustavad teda hea huumor ja vaba mõtte liikuvus ning selgus. Migueli on mõnus ka lihtsalt kuulata, eriti kui ta hoogu satub. Tema temperament ja Aafrikast kaasa võetud kogemused teevad ta soojaks tuuleiiliks meie jahedas põhjamaakliimas.“

„Me otsime igaühe eriomast tooni!”

Llansó, kes parasjagu Hispaanias ringi rändab, lubab, et loengud Tallinnas on midagi enamat kui filmitegija käsitööoskuste lihvimine, sest oluline on mõista, mida me tahame saavutada isiksuste ja kunstnikena. „Tänapäeva maailmas, mida iseloomustavad segadus, kiirustamine ja pinnapealsus, püüame leida igaühe eriomase tooni,” selgitab ta.

Filmi tegemine on Llansó hinnangul palju enamat kui audiovisuaalne tootmine. „Meil on võimalus otsida õnne, vabadust, õiglust, aga ka olla kriitiline,” nendib ta.

Hispaanlasel on suur lootus, et eelseisev õppeaasta toob ühiseid väljakutseid nii talle kui ka tudengitele: „Ma loodan, et loenguruumist saab ühine energiaväli, kus me ei uuri üksnes seda, millised peavad olema tehnilised oskused filmi tegemiseks, vaid milleni peame püüdlema loovisiksuste ja kunstnikena.”

Llansó enda Etioopias filmitud täispikk mängufilm „Crumbs” on ulmefilm, kummaline kõverpeegel globaliseerumisele ja tarbimiskultuses siplevale lääne kultuurile, mille võttepaikade maagilisus on võrreldav Tarkovski „Stalkeriga”.

„Migueli töös on aimata ka Bunueli ja ilmselt veel paljude filmide mõju, mida ükski n-ö normaalne inimene näinud ei ole,” iseloomustab Toomla. „Ta kasutab end mõjutanud eeskujusid või kultuurinähtusi täiesti teadlikult ja samas enesekriitiliselt.”

Parema tulemuse ootuses

Sellest aastast on BFMi audiovisuaalmeedia õppesuunal ka uuendus, mis annab üliõpilastele võimaluse valida kohe alguses, kas tahetakse tulevikus rohkem tegeleda tehnilist taipu nõudvate erialadega või mitte.

Uue õppekava juhi Riho Västriku sõnul loodi kaks erialamoodulit: loovoskused ja tehnilised oskused. Loovoskuste moodulis keskenduvad üliõpilased stsenaristikale, režiile, monteerimisele ja produtseerimisele. Tehniliste oskuste moodulis aga operaatoritööle ja helile, kõige selle juurde kuuluvaga – valgus, värv jne.

Västrik usub, et varane spetsialiseerumine aitab parema tulemuseni jõuda. „See ei ole küll päris nii kitsas kui filmiosakonnas, aga piisav, et koolitada spetsialiste, kes suudavad luua sisu mistahes platvormile, alustades televisioonist ja kinost, lõpetades nutiseadmete ja tulevikus loodavate vahenditega.”

Esimesel semestril tehakse tutvust loo jutustamise eripäradega televisioonis, teisel semestril luuakse miniseriaal endale meelepärases žanris, edasi tulevad loovdokumentaalfilm, lühimängufilm ja muusikavideo.

Kõike seda tehakse meeskonnatööna, mis annab hilisemaks eluks mõttekaaslaste võrgustiku, kellega hakata „tõeliselt suuri asju tegema”. „Meie lõpetajad on ka siiani ambitsioonikaid ja heal tasemel töid teinud, kui tase veel natuke paraneb, rõõmustavad nii õppejõud kui ka õppijad,” ütleb Västrik.

Jaga
Kommentaarid