Kirikurenessanss tõi Tallinna pühakodadele 85 miljonit
„Tänavu jätkasime juba varasematel aastatel alustatud töödega, kuid võtsime ette ka mõne päris “uue” objekti,“ ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik.
„Kõige huvitavam sel aastal ette võetud pühakoda on Lillekülas Kibuvitsa tänaval asuv unustuse hõlma vajunud vanausuliste palvela,“ ütles juhtivspetsialist Henry Kuningas. „Seni tähelepandamatu ja naabermajadest eristumatu väike puidust pühakoda saab tagasi oma esialgse ilme, oma sümboli — väikese sibulkupli — on see pühakoda nüüdseks juba tagasi saanud.“
Tallinna Kirikurenessanssi projekt käivitati 2002. aastal eesmärgiga Tallinna silmapaistvamad ja huvitavamad kirikud korrastada ja külastajatele avada. „Projektis osalevate kirikute seisukord oli väga erinev — mõni kirik vajas vaid konserveerimist ning kohati tehnosüsteemide kaasajastamist, mõni aga põhjalikku restaureerimist või lausa uuesti üles ehitamist,“ ütles Dubovik.
„Viimaste hulka kuulusid näiteks Rootsi-Mihkli kirik, Siimeoni kirik, Peeteli kirik ja Saksa Lunastaja kirik, mis olid oma esialgse funktsiooni minetanud ning muudel otstarvetel, näiteks spordisaaliks kasutamiseks ümber ehitatud.“
Kirikurenessanssi üks tähtsamaid eesmärke on olnud kirikute avamine ja tutvustamine nii eestimaalastele kui turistidele. Kirikurenessansi projekti raames restaureeritakse ka oreleid — näiteks sai projekti rahade toel korda Jaani kiriku orel.
