Kiusaja tunnistab: olen halb ja tunnen selle üle häbi, kuid kaotaja ma ikkagi ei taha olla

Noorte hääles ilmunud artikli "14-aastane Eesti tüdruk kirjutas kiusajatele kirja: kord veel palud andeks sellelt, kes jättis oma elu ja suundus minema, igaveseks!" kommentaariumis tekkis elav arutelu teemal, kes on kiusaja ning mis on põhjuseks, miks üks inimene käitub oma kaaskodanikuga vägivaldselt, kas vaimselt või füüsiliselt. Kommentaariumisse kirjutas üks kiusaja, selline on tema põhjus:

"Ja, kui meelde tuletada, siis olin ise pigem kiusaja kui vastupidi, kuigi põhikoolis sai kahjuks järgitud vanemate kaklemiskeeldu. Keskkoolis ja ülikoolis sai mõningaid tolasid veidi noritud küll ja väikese hirmumomendi abil sunnitud enda eest igasugu ebahuvitavaid kodutöid tegema. 

Olen täheldanud, et põhikooliaegsed kiusajad ja huligaanid on täna valdavalt lohhid see tähendab lihttöölised ja muidu elus mitte edasi jõudnud, kuid keskkooli ja ülikooliaegsed kaabakad vastupidi on ettevõtjad, juhipositsioonidel olijad, poliitikud ja muidu positiivsed ja enda ning eluga rahulolevad inimesed. Elu on sport, võistlus inimeste vahel, kus alla jäävad korralikid, alalhoidlikud ja arad inimesed ja võidavad need, kes järgivad põhimõtteid. Eesmärk pühendab abinõud ja tulemusena vahendeid valimata. Elu on julm, karm ja ebaõiglane. Olen halb ja tunnen selle ùle häbi, kuid kaotaja ma ikkagi ei taha olla."