Kuid kujutage ette, kui teie peaksite oleme selle inimese rollis, keda kiusatakse. Kas sina tahaksid nii tunda? Ma arvan, et mitte keegi ei taha mitte kunagi olla koolikiusamise/-vägivalla ohver.

Sest see laps, keda kiusatakse, ei saa enamikel juhtudel end ise muuta. Kui õpilane kannab prille, siis ta ju ei saa selle vastu midagi teha - ilma prillideta ta õppetöös osaleda saa.

Või näiteks kui mõnel lapsel on nägu pesemata või ta käib halvemate riietega kui teised. Siis võib-olla ta ei saagi oma nägu pesta, kuna ta elab koos oma onuga, kes on joodik ning ema ja isa on surnud. Kõik rahad, mis onu saab, kulutab ta joomisele. Nii peabki see laps elama külmas ja ilma veeta, sest kõik kraanid on kinni keeratud.

Kindlasti muudab teiste kriitika ohvri enesehinnangut. Ta hakkabki arvama, et ta on mingi nõmedik, keda kõik vihkavad. Kui aga te mõtlete iseennast tema olukorda, siis ma usun, et päris mitu inimest hakkab selle üle mõtlema ja lõpetab kiusamise.