Olgem ausad - meie kõigi unistus on olla peenike. Me küll räägime, et modellid on liiga kõhnad ja kondised, aga sisemas mõtleme, et tahaks ise ka sama peenike olla, mitte võib-olla päris nii peenike, aga ikkagi peenike.

Olen oma sõbrannade juures märganud, et kui nad enda lihaseid katsuvad, ütlevad: "Appi, kui paks ma olen, jube lihtsalt. Peaks dieeti pidama." Tegelikult avaldab dieet noore organismisele suurt survet ning seda ei tohiks pidada.

Ise olen ma "suurema kondiga" ning kaeban ka selle üle, miks ma nii paks olen. Mind on ka noritud selle pärast, aga mind ei huvita see. See on nende arvamus ja nad võivad selle endale hoida. Muidugi üritan ma trenni teha jms. Treener on ka öelnud, et olen trullakas.

Kuid miks ikkagi on iluideaal aastatega nii palju muutunud? Moelavasid vaadates, näeme ainult kõhnu modelle. Kas võib asi olla materjali kokkuhoius? Materjal maksab ja sellepärast oleks vaja hoida modellid peenikestena. 

Tänaval kõndides või bussis sõites, vaatavad kõik ikkagi paksu inimest ja mõtlevad endamisi: "Huvitav, miks ta nii paks on." Minu sõbranna, kes on ka suuremat sorti tüdruk, kaebas mulle üks päev, kui me trollilt maha tulime, et mingid poisid vaatasid meid imelikult. Tõesti, märkasin ise ka seda ning pärast asja arutamist, otsustasime, et nüüdsest me enam ei muretse selle pärast, mida teised meist arvavad, sest keegi teine ei otsusta meie elu üle.

Minu üks parimatest sõpradest on haiglaselt kõhn - ta lihtsalt ei võta juurde. Ta sündis enneaegselt ning on sellepärast pisike, kondine, heleda naha ja juustega, mis meenutavad väikeste laste omi.

Teda ennast see ei huvita, kuid surve, mis talle avaldatakse, on suur. Koguaeg tehakse tema kulul nalja selle üle, kui kõhn ta on. Lisaks öeldakse talle, et "söö rohkem" või "mine osta endale üks hamburger". Sõbranna on mulle rääkinud, kuidas ta seda vihkab, et teda viltu vaadatakse.

Oma artikliga tahan öelda, et inimesed peaksid mõtlema selle üle, kas kõhna olemine on ikkagi ilu sümbol. Peaksime mõtlema ka nende inimeste tunnetele, keda nende kehakaalu pärast noritakse, olgu see siis liiga suur või liiga väike.