Koolikiusamise ohver: kiusamisele tuleb kohe vastu astuda, vajadusel vägivaldselt!
Kiusamine saab alguse lapse esimestest sotsiaalsetest kokkupuudetest teiste lastega. Seega ei ole kiusamine mitte ainult koolide, vaid ka lasteaedade probleem. Noorem kiusatav esitab vahest isegi emale-isale küsimuse: miks mind kiusatakse? Suurem laps esitab koolis seda küsimust pidevalt iseendale.
Spetsialistide jutt, et kiusajad tulevad sageli nn katkistest perekondadest, tegelikud ohvrid on kiusajad ise, kes toovad oma kodused probleemid koju kaasa, neil on puudu armastusest ja neist ei hoolita, toob suule nukra muige. Rääkige seda juttu mõnele lapsele, keda koolis igapäevaselt kiusatakse ja paluge tal kiusajate suhtes mõistev olla. Laske käia!
Otsene ja põhiline põhjus, miks kedagi kiusatakse, on see, et seda saab teha. Muud peamist põhjust ei olegi. Ahistamise, mõnitamise ja kiusamise objekt otsib põhjust iseendast, katsub olla rohkem teiste moodi ning langeb seetõttu sageli veelgi suurema kiusamise laine ohvriks.
Siin ei ole tähtis, kas sa oled pikk, lühike, paks või kõhn, prillidega või prillideta, tark, loll, lühikeste, pikkade või keskmiste juustega, blond või brünett - sinu välimusel ei ole mitte mingisugust tähtsust, ehkki sinu välimust ja selle võimalikke omapärasid kasutatakse kiusamise käigus aktiivselt sinu vastu.
Kui oled pikk, võidakse sind kutsuda hiinlaste sõnnikusegamise bambuskaikaks. Oled lühike, siis oled arengudefektiga päkapikk. Õpid hästi, oled sa õpetajale pugev limukas. Oled keskmise õppeedukusega, oled abordijäänusest debiilik. Ei pea siinkohal vajalikuks loetelu jätkata - see on lõputu - lastel ja noortel on elav fantaasia.
Kiusajad tulevad igasugustest perekondadest, mitte ainult katkistest või jõukatest. Pigem on kiusajate ninameeste EQ ehk siis emotsionaalne IQ teistsugune, teistmoodi arenenud, mingis teises arenguetapis, või on selle väärtus keskmisest madalam. Osa lapsi on oma olemuselt julmemad kui teised, osa inimesi loomult sadistlikumad. Nende joonte väljakujunemisel on oma osa kodusel kasvatusel, kuid suur osa ka koduvälisel kasvukeskkonnal.
Kiusajale teeb kiusamine nalja, teised naeravad kaasa, ta on populaarne, ta on karistamatu, ta on maailma kuningas. Kiusataval on üks põhiline omadus, mis võimaldab teda kiusata - see on madal enesekindlus. Kui laps tunneb end teatud keskkonnas ebamugavalt, siis on ta sisemiselt ebakindlam - enesekindlus on kahanenud. Potentsiaalne kiusaja tajub seda ja kasutab seda enda huvides ära.
Kui nüüd kiusatav kahanenud enesekindluse tõttu ei suuda õigeaegselt kiusamisele reageerida või ei tee sellest välja, siis saab kiusamine hoogu juurde. Mida rohkem last või noorukit kiusatakse, seda enam väheneb ta enesekindlus, muutes ta veelgi mugavamaks ohvriks.
Kui hakkavad esinema esimesed kiusamise ilmingud, tuleb kiusataval neile koheselt vastu astuda ja julmalt. Poistega on asi lihtne: olgu kiusaja suurem või mitte, tuleb kohe rusikahoop teele saata. Tüdrukute puhul on asi keerulisem, kuid mingi näts juustes või küünelaki pudeli sisu pähe tühjendamine peaks kiusamise isu ära võtma küll. Kiusajal pole tahtmist ega soovi kedagi torkida ja siis ise kannatada peatselt oma torkimise füüsiliste tagajärgede all. Sinust ei saa küll koheselt klassi populaarseimat õpilast, kuid vähemalt jäetakse sind rahule.
Kui kiusamise algfaasis on maha magatud õige aeg kiusamisele vastu astuda ja juba kiusatakse pidevalt, siis ei aita enam "silm silma, hammas hamba vastu" taktika - siis saab kiusatav hoopis karistada, et julges vastu hakata.
Sellisel puhul on tark vahetada kooli, kuid tuleb silmas pidada, et tänu sotsiaalmeediale võib kiusatava kuulsus jõuda teise kooli järele. Seega tuleks enne koolivahetust sulgeda kõikvõimalikud sotsiaalmeedia profiilid ning uues kohas ei tohiks sisseelamise perioodil luua uusi. Üleüldse ei ole mõistlik toppida üles oma isikliku nimega profiili, eelistada tuleks Anna Minna ja Kusti Lumme laadseid aliasi, mida endisest koolist sinuga ei seostata.
Loodan, et mõini käesoleval hetkel kiusatav juhtub seda lugema ja leiab mingitki tuge ja juhist antud kirjatükist.
