Koolilehenoored tegid Riias möllu
Kell on peaaegu pool 12
Olen Agega Tartus, Vanamuise ees. Ootame. Hansabuss tulebki ja koos sellega ka hulk tundmatuid nägusid. Tartu Ülikooli tudeng jookseb meie juurde ja uurib, kes me oleme, miks me oleme, kust me tuleme jms. Priit Pullerits oli käskinud tal meist — koolilehtede konkursi võitjatest artikkel kirjutada. Okei. Lõpuks saime bussis korralikult maha istuda. Ja sõit võiski alata. 58-tunnine sõit.
Kell 12
Algas tüüpiline HÄBELIK tutvumisring. Pidi mikrofoni teiste ees rääkima. Spooky. Aga tegelikult ei saa ma üldse pihta, mis reis see ikkagi on? Kes need Liina ja Tajo veel on? Ja mis meediaklubi? Pealegi Eesti Ekspressi toetatud reis? Misasja, ma ausalt ei saa aru…aga see polegi oluline. Oluline on see, et selle ringi jooksul lubasid KÕIK õhtul nalja teha Muidugi mõista selleks, et tol hetkel pääseda. Noh, muidugi välja arvatud need kaks sotsiofoobi, kes üleüldist elevust tekitasid…
Kell 16
Jõudsime DIENA-sse. Imelik, et selle lehe nimi DIENAS pole, ikkagi Läti ju. SSssss. Igatahes ons DIENAS Lätis suurims lehts. Üks poisipeaga tädi räägib inglise keeles sellest, kui palju neil ikka töötajaid on. On küll jah — ainuüksi ajakirjanikke on 170. See selleks.
Kell 17
UHH, finally! Hotell. Bruninieku iela. Knights Court hotell…njaa… 12-ne kohaline tuba tüdrukutele ja 10-nene poistele-meestele + üks neljane tuba, kus muidugi teisel ööl oldi juba seitsmekesi. Loogiline! Ja muidugi sellepärast, et oleks soojem;) Läheme tunniks linna ja näeme esmakordselt kurikuulsat TUTI FRUTIT… oo!
Kell 19
Sööme, hoopis ühes teises hoones. Lauale tuuakse lillkapsad puljongis, põhimõtteliselt. Mulle meeldivad ju lillkapsad. Nämm. Kõik hoiavad hinge kinni ja loodavad, et see on kõigest eelroog. Tänks, gaad — meile antakse veel ka lõhepraad. Kõht on NIII täis ja veidi on paha olla ka.
Kell 20
Konverentsisaal. Kõik naeravad, sest see lihtsalt on naljakas. Ma arvan, et vähestel on õnnestunud näha konverentsisaali… sellist saali, mida te kutsuksite eesti keeles koridoriks. Ähäh! Aga suva — meie hakkame igatahes mängima. Tutvumismänge. Lõbus Liina ja Tark Tajo on eestvedajad. Nummmi, nii nummi:D
Umbes kell 24
Damn, buss ei tulegi järele. Peame jala minema. Ei, ma jumaldan kõndimist, aga vihma sajab ja ma just ennist mõtlesin, et ma ei pane jopet. EGLE, sa ju tead, et parem on mitte mõelda? Jah tean, aga unustan kogu aeg ära. See kahekilomeetrine mats ajab mind köhima. Aga õnneks üks tore tüüp, Felix vist, hoolitseb selle eest, et ma haigeks ei jääks ja toob mulle Fervexit. Aitäh Fervexi leiutajatele ja Felixile ka.
Kell 1 kuni 8
Tudume …nendel üsna kõvadel naridel, päris üldsemittepehmete tekkidega. Siiski on mul parim uni — kõik on Unemati süü.
8.aprill
Kell 9
Hommikusöök Rootsi lauas. Ahh, kurask, putru polegi ju! Võileivalaks. Pärast seda teletorni külastus. Ma niiiiiiiiiii kardan kõrgust ja need liftid ajavad kõrvad lukku.
Kell 11
Oleme linnas — mina, Age, Mariliis ja Siim. Agele ja Mariliisile meeldivad merevaigust ehted koguni nii palju, et me Siimuga kaotame nad kogemata ära. Upsiiii! otsime saldejumpsi ja satume hoopiski fotonäitusele. See on ERITI ÄGE. Teise Maailmasõja aegsed pildid ja aparaadid. Muide, kes siis tegid Minoxi — eestlased või lätlased? Nemad arvavad, et nemad, meie arvame, et meie…
Kell 14
Jurmalasse. Kes ujub, kes on niisama. Vahva. Maruvahva. Eriti maru oli vist neil, kes jõid tequilat… kaneeli ja apelsiniga :P
Kell 19
Sööme. Jipiiiiiiii- mingi munasupp ehk siis leige puljong poolekslõigatud munaga. Pole sõnu. Vähemalt diskussioon teemal, kuidas kanad ikkagi mune saavad, miks peab kanakarjas kukk olema ja kas nad teevad SEDA võis alata. Keegi vist polnud eriti näljane.
Kell 20
Hotellis, taas mängud. Suunitlus oli vahepeal ainult tiba muutunud. Enam polnud selleks lihtsalt tutvumine, vaid LÄHEDALT tutvumine. Naerda sai ikka mõnuga.
Kell 24
Kes ei saa enam midagi aru, kes tuiab niisama ringi, kes loeb raamatut. Sotsiofoobid on endiselt oma toas. Neil on hea olla, sest pudel kalvadossi on hinge all. Kerged hallukad või nii. Naljakas. Vähemalt said nad reisi ajal nii palju toast välja, et nälga nad ei jäänud. Ja milleks hängida linna peal ja nautida päikest, kui on võimalik toas voodis lugeda. Selles ongi küsimus.
Meie Siimuga otsustame linna jalutama minna. See TUTI FRUTI on öisel ajal kordi mitmeid köitvam…meeste jaoks. See pole enam lihtsalt vitraaž naise kujutisega, vaid vitraaž elusa naisega, kelle tantsupartneriks oli post. Rauast post. Imal aelemine — way to go! ( rahvas tegi eksperimete ja vaatas, kas see neitsik ka siis aeleb, kui keegi ei vaata. Ekää
Oleme juba päris palju kõndinud ja otsustame tagasi hotelli minna. Sinna on kõigest 10 minuti tee. Meie jõuame pärale nii umbes kahe tunni pärast. Vahepeal on ainult natukene selline lootusetu eksimise tunne. Ohh, jessss Bruninieku…meie Bruninieku iela!!!
Kell 4 — 8
Magame.
Kell 9 läbi
Hommikusöök.
Kell 11.30
Linnas. Jälle need merevaiguehted ja Stockmann koos oma kõikide hullude päevadega! Sotsiofoobid panid hotellist padja rotti. No nii oma kannatuste kompensatsiooniks. Kavalpead ikka küll.
Kell 14
Lidods. Üllatus üllatus — sööme.
Kell 15
Sõidame koju. Parim Piret tantsis ja kallis Karl-Jonathan viskas silda, Arukas Age näitas limbosamme. Ja nii ta läks, see tähendab nii ta tuli. See meie Eestimaa. Muide, bussis on ka kaks hääletajat. Keegi lubas neile, et tegu on nudistide bussiga. Aga võta näpust! Böööö.
Kell 19
Tartu. Möödas on mitmed tunnid Ursula seltsis… aja neeger hüppesse, aja neeger hüppesse…sa oled ilus, oled ilus, sa pole kole. Metsikult mõnus. Jah, just täpselt selline oligi Meediaklubi ViinaVahe Liina ja co korraldatud supervinge koolilehtede auhinnareis. Suured tänud!
