Koolivõrgu reformijad ei taha arvestada noorte seisukohtadega
Õpilased teadmatuses
Saime alles sellel sügisel tänu oma õpetajatele teada, et Pärnu Ühisgümnaasiumil tuleb juba aastal 2014 kolida praegusesse Hansagümnaasiumi hoonesse. Siiani teadsime, et reform pidi toimuma alles 2015. aastal – seega tõsteti nii tähtis otsus lihtsalt aasta aega varasemaks. Kas keegi otsuste tegijatest üldse õpilaste arvamuse küsimise peale mõtles?
Väär oleks tähtsate otsuste langetamisel õpilased aruteludest välja jätta. Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasesinduse president Mirjam Tjulkin on samuti nördinud kõigest toimuvast, eriti häirib teda, et õpilasi hoitakse teadmatuses, lubades, et PÜ sisu säilib.
PÜ noored tahavad olla kindlad, et see lubadus vastab tõele, kuid vastuseid sellekohastele küsimustele ei saanud nad linnavalitsuse esindajatelt ei 1. ega 2. oktoobril PÜ aulas toimunud koosolekutel. Võib jääda mulje, et noored on vaid mässumeelsed ja tahavad jubedalt protestida, kuid õpilaste seisukohtade selgitamiseks on meil ka argumendid.
Kui alguses lubati suure suuga, et Ühisgümnaasium kolib Kooli tänaval asuvasse valgesse majja täies koosseisus, siis nüüd sellest enam ei räägita. 1. oktoobril sõnas linnapea, et loodussuuna õpilased jätkavad õpinguid Koidula koolis.
Tuletame meelde, et hetkel, olles 11. klassi õpilased, peame ülejärgmisel kevadel tegema ka lõpueksamid ja samal ajal kohanema uue korraldusega. Kui suurt stressi saab veel õpilastele tekitada? Paljud õpilased väidavad, et tunnevad ennast lihtsalt katsejänestena.
Samuti unustatakse ära, et kõik noored, kes on tulnud Pärnu Ühisgümnaasiumi, tahavad näha enda tundides õpetamas just praeguseid õpetajaid, tänu kellele on hoitud kooli taset nii kõrgel. Seda on märkinud ka PÜ õppealajuhataja Elve Otsalt.
Linnavalitsuse esindajad vastasid õpilastele üleolevalt
Esimest korda kogunesid PÜ koolipere ja Pärnu linnavalitsus 1. oktoobril Pärnu Ühisgümnaasiumi aulasse, et arutleda kooliga seotud muutuste üle. Selgitades reformi toimumise eesmärke, püüti õpilastele selgeks teha, et kasu, mida linnavalitus praeguse PÜ lõhkumisest lõikab, ei ole nende jaoks kõige tähtsam, ent koosolekul esitatud linnavalitsuse argumendid jätavad kooliõpilastele mulje, et just nii see on.
Seda enam, et tulevase kooli rahastamine pole üldse kindel, nagu selgus ka Jane Metsa jutust. Lisaks ei mõista ei õpilased ega ka õpetajad, milleks lõhkuda nii pikaaegsete traditsioonidega kool vaid selleks, et renoveerida Koidula kooli.
Kuid plaanid plaanideks, meie jaoks jääb müsteeriumiks, kuidas saab linnavalitsus kõike nii rutakalt ja läbimõtlematult planeerida. Kui gümnaasiumis õppiv 17-aastane noor saab aru, et midagi on selles koolireformis väga mäda, siis kuidas ei näe seda kõrgemal positsioonil töötavad isikud, kes peaksid olema meie esindajad, meist targemad ja haritumad? Küsimusi seoses sügisel alustava kooli õpetajate, juhtkondade ning klassiruumidega on ülearu palju, kuid vastuseid napib.
Õpilaste küsimustele vastamisega tekkis raskusi nii abilinnapea Jane Metsal kui ka Toomas Kivimäel. 11. c klassis õppiv Sandra Kaldasaun esitas linnapeale konkreetse küsimuse: „Kas keegi õpilaste peale ka mõtleb, kui meie paralleelid üksteisest lahutatakse: A klass kui loodussuunaga viiakse Koidula kooli ning B klass humanitaarklassina ja C sotsiaalklassina Kooli tänava hoonesse?“
Linnapea püüdis põhjendada, et ega me saagi jääda oma kooliga kokku terveks eluks, me peame arvestama muutustega. „Kuid kas tõesti nii drastilised muutused on õigustatud just lõpuklassis?“ jääb Sandra küsimus vastuseta. Kuigi Kivimägi alustas oma sõnavõttu väitega, et Pärnu Ühisgümnaasiumi sisu jääb samaks, muutub vaid hoone, siis kokkusaamise lõpuks see siiski kinnitust ei leidnud.
Kui Kristiina Ristmäe, humanitaarsuunaga klassis õppiv 11. b klassi õpilane, oli mures, kas koolide liitmine tagab haridustaseme säilimise, vastas linnapea üleolevalt ka tema küsimusele, et tal on kahju, et õpilastele ei ole matemaatikat õpetatud.
Nimelt väitis linnapea, et see on paratamatu, et alguses uues majas hariduse keskmine tase langeb, lubades samas, et meie õpilastele antava hariduse tase jääb samaks. Selle asemel, et küsimusele vastata viisakalt, püüda seletada, millest õpilane ehk valesti on aru saanud, muutusid nii Kivimägi kui ka Mets aina närvilisemaks ning lõpuks muutusid nende vastused juba silmade pööritamiseks ja peast kinni haaramiseks.
Julgelt võiduka lõpuni
Meie ei loobu oma koolist ilma võitluseta. Nii õpilased kui ka õpetajad on tõmmatud juba nii suurde keerisesse, et sellest ei saa enam kõigega nõus olles väljuda. Meie, õpilased, seisame oma kooli eest, kuna oleme saanud tohutult inspiratsiooni oma õpetajaskonnalt, kelle jaoks lootus sureb viimasena ning kooli säilimise unelma eest tuleb meil üheskoos võidelda. Eriti täname ka vilistlasi ja armsaid PÜ õpilaste lapsevanemaid, kes julgevad ja peavad vajalikuks oma kooli kaitseks sõna sekka öelda või nõuda täpsustusi.
PÜ õpilasesinduse president Mirjam Tjulkin tahab algatada allkirjade kogumise, et nii Pärnu Ühisgümnaasium kui ka teised Pärnu linna koolid, kelle tulevik on ebaselge, saaksid säilida oma senisel kujul. Aktiivsed Pärnu linna noored püüavad ka omavahel kontakti hoida, kuna kellegi saatus pole veel päris täpselt teada.
Abituriendid võtavad igal võimalikul juhul julgelt sõna ning esitavad linnavõimu esindajatele konkreetseid küsimusi või seisukohti. Koolipere plaanib kindlasti ka täiendavat kohtumist linnavõimu esindajatega. „Rauda tuleb taguda, kuni see veel kuum on,“ julgustab nii õpilasi kui ka õpetajaid PÜ õpetaja Peedu Sula.
