Kreeka Vabariik asub Balkani poolsaarel, kohas, kus saavad kokku Euroopa, Aasia ja Aafrika mandrid. Asukoht määrab ära ka riigi kliima ning kuna paika valitseb lähistroopiline kliima, on päevad suvel kuumad (kõige kuumemal ajal tõuseb keskmine temp. 40 kraadini) ja sademeteta, talvel aga on sajusem ja pehmem.

Kuna Kreeka omab u. 6000 saart, on igal ühel valik, millist puhkust ta soovib, kas veidi vabamad päevad saartel (Vahemeres, Egeuse meres või Joonia meres – NB! Rannajoon on Kreekas 16 000 km pikk, arvestades ka saari) või tihedad ja harivad päevad mandril. Ei tasu mainimata jätta, et Kreekat võib nimetada peaaegu et ka mägimaaks, sest 80% maast on kaetud suuremate ja väiksemate mägedega. Loodus on Kreekas äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Emotsioonid on garanteeritud niisiis igal pool Kreekas.

Kes ei oleks kuulnud midagi Vana-Kreekast ja kõigest sellest, millega kunagi kreeklased hakkama said. Nüüd on need kõik hindamatu väärtusega ehitised ja esemed ja kogu õhustik Kreekas turistihordide alla mattumas. Kreeka (ajaloolise)kultuuri avastamata jätmine oleks siiski patt. Külastamist ootavad monumendid, muuseumid, kuid eelkõige kõik templid, alustades suurejoonelise Parthenoniga ning lõpetades Erechtheioni templiga. Nende, kreeklaste jaoks tähtsate paikade külastamine aitab mõista selle maa ajalugu ja selle rahvast ning rikastab iga inimest ka individuaalselt.

Kreeka köök on mitmekesine ning suur valik head-paremat on nii liha armastajatele kui taimetoitlastele. Selle köögi maitsesaladused peituvad lihtsuses, et alati on võimalus kasutada värskeid tooraineid, samuti oskus kasutada maitseaineid ja vürtse ning loomulikult oliivõli. Roogades kasutatakse eriti meelsasti tomateid, sidruneid, oliive, huvitavaks komponendiks toitudes on aga ka näiteks jogurt.

Mahlastest puuviljadest nagu arbuusidest, melonitest ja virsikutest ei tasu rääkidagi, neid pakutaksegi sageli magustoiduks. Üks, mida tuleks Kreekas olles kindlasti proovida, on feta juust, mis on just sealt pärit, kreeklased olevat fetat seal maal valmistanud esimest korda juba 6000 aastat tagasi. Nii et Kreekas olles tasub koos mõnusa seltskonnaga õhtul laua äärde koguneda, see on ka kohalike seas üks armastatumaid tegevusi. Tellite te siis moussaka't, saganaki't või skordalia't või midagi muud kreekapärast, mingi huvitava avastuse saate ikka.

Kreeka on oma 11 miljonilise elanikkonnaga riik, kus tuleks kindlasti ära käia. See väike vimm, mis praegu ehk mõnel on Kreeka vastu hinges, võiks reisisihtkoha valimisel peitu pugeda. Kreeka on paik, mis pakub elamusi, avastusi ja mälestusi, mis kisuvad ikka tagasi. See, mis siin kirjas, ei ole veel pooltki seda, mis seal olles on võimalik leida ja kaeda. Uute avastusteni!