Krister Kasemaa: suureks abiks tuleb endale sõbra leidmine, kes on sinu ülikooli või konkteetse sihtriigi süsteemiga hästi kursis


Krister Kasemaa: suureks abiks tuleb endale sõbra leidmine, kes on sinu ülikooli või konkteetse sihtriigi süsteemiga hästi kursis
Shutterstock

Krister Kasemaa on üks 20 noorest, kes suundub sügisest noore õpetlase stipendiumi toel õppima maailma tippülikooli. Mõistmaks, milline on tema taust ja kuidas leidis ta tee erialani, mida tudeerima asub, esitasime Kristerile mõned küsimused.

Millist tuge stipendium välisriigis õpingute alustamiseks pakub?

Välismaal õppimine on kallis ning esimesel aastal on väljaminekud iseäranis suured, kuivõrd teha tuleb mitmeid ühekordseid kulutusi. Noore õpetlase stipendium aitab neid katta. Samuti võimaldab stipendium optimeerida õppimisega seonduvaid kulusid. Tänu sellele puudub mul vajadus alustada intensiivse õppeperioodi tingimustes kohe poole kohaga töötamist. Saan rahulikumalt keskenduda õpingutele, mille tulemusena leian loodetavasti kiiremini häid praktikakohti.

Millises ülikoolis Sa õpinguid alustad? Mida pead selle kõrgkooli suurimateks tugevusteks?

Alustan õpinguid Manchesteri ülikoolis, mille tugevusteks on kindlasti kõrge akadeemiline reputatsioon ja äärmiselt motiveeritud õppijaskond. Samuti on „Aerospace" osakonnas rohkelt laboratooriume ja testimise võimalusi. Oluline on seegi, et Manchesteri ülikoolil on laialdane kontaktvõrgustik tööstustega, mis võimaldab asuda huvitavatele ja arendavatele praktikakohtadele mainekates asutustes. See on minu hinnangul vähemalt sama oluline, kui õpingute käigus omandatavad teadmised. Lisaks on Manchesteri ülikool väga rahvusvaheline - üle 35% tudengitest on pärit väljastpoolt Ühendkuningriike. Seetõttu on võimalik luua õpingute käigus kontakte kogu maailmast, andes laialdase baasi rahvusvaheliseks koostööks valdkonna tipptegijatega globaalsel tasandil.

Millist eriala Sa õppima asud? Millised olid alternatiivid?

Asun õppima erialal, mis kannab nime „Aerospace Engineering with Management". Selle lähim tõlge eesti keelde võiks olla lennu- ja kosmosetehnoloogia koos ärijuhtimisega. Põhjusel, et mulle on füüsika alati meeldinud, teadsin, et tulevane eriala peaks sellega seotud olema. Ühtlasi pidasin oluliseks, et erialal, mida õppima lähen, oleks praktiline väljund. Seega oli siht inseneeria suunas kindel. Kui hakkasin valima eriala kitsendust, kaalusin ka mehhaanilist inseneeriat, kuid aeronautika tundus huvitavam. Valikut aitasid seejuures kinnitada kosmose ja lennundustööstuse kiire kasv ja huvitavad projektid. Lisaks motiveeris mind konkreetselt seda eriala valima juhtimise pool. Leian, et tugevad teadmised juhtimisoskusest ja finantssektorist avardavad tulevasi karjäärivalikuid ning on kasuks nii igapäevaste toimingute, kuid samuti näiteks oma start-up'i käivitamisel.

Kuidas plaanid välismaa tippülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi rakendada tulevikus Eesti hüvanguks?

Põhjusel, et saadav haridus annab mulle laiapõhjalised teadmised ja oskused töötada nii lennu- ja kosmosetehnoloogia sektoris, kuid samuti finantsmaailmas, on võimalusi Eesti ellu panustamiseks mitmeid. Ehkki lennu- ja raketiteadus võib esmapilgul Eesti kontekstis kauge tunduda, on kodumaaga seotud töövõimalusi tegelikult üsna palju. Muuhulgas võimaldab huvitavate projektide kallal töötada Eesti hiljutine liitumine Euroopa Kosmoseagentuuriga. Samuti saab panustada selliste projektide nagu ESTCube töösse ja militaarettevõtetesse. Ühtlasi ei välista ma tööd finantssektoris.

Millised on Sinu hobid?

Olen kirglik vastupidavusalade fänn. Spordialadest tegelen peamiselt jooksmisega, kuid käin sõpradega ka orienteerumispäevakutel ja seiklusspordivõistlustel. Lisaks tegelesin põhikoolist gümnaasiumi keskpaigani muusikaga. Laulsin kooris ja mängisin klaverit. Neist viimast klimberdan enda lõbuks siiani. Samuti harrastan fotograafiat. Tee kaamerani leidsin põhikooli keskel, kui tegin isa peegelkaamera ja fix-objektiiviga esimesed katsetused ja õppisin selgeks põhitõed. Mulle meeldib pildistada inimesi enda ümber, otsida siirast emotsioon ja huvitavaid kompositsioone.

Gümnasiumi jooksul tegelesin füüsikaolümpiaadidega. Eelmisel aasta tulin 11. klasside arvestuses vabariiklikul füüsikaolümpiaadil teiseks ja sel aastal sain Põhja-Balti füüsikaolümpiaadilt pronks- auhinna ning Benoit Mandelbrot'i nimelise stipendiumi. Lisaks olen tegelenud Mudel ÜRO ja Mudel Euroopa Parlamendi simulatsioonidega. Käisin sügisel Eestit esindamas 47. rahvusvahelisel MEP'i sessioonil.

Nimeta paar raamatut või filmi, mis on Sind inimesena siiani enim mõjutanud.

Tooksin siinkohal välja F.S.Fitzgeraldi raamatu "Suur Gatsby" ning Mati Undi teose „Sügisball".

Mida soovitad noortele, kes unistavad välismaale õppima minemisest, kuid tunnevad mainekatesse ülikoolidesse kandideerimise ees aukartust?

Hirmu ja aukartust pole vaja tunda - kandideerimisprotsessile tuleb vastu astuda enesekindlalt, entusiasmiga ning selgete ambitsioonidega. Tasub meeles pidada, et pealtnäha külma ja tuima kandideerimissüsteemi taga loevad avaldusi siiski inimesed, kes mõistavad suurepäraselt kandideerijate pelglikkust tundmatuse ees. Isiklikust kogemusest võin öelda, et suureks abiks tuleb endale sõbra leidmine, kes on sinu ülikooli või konkteetse sihtriigi süsteemiga hästi kursis. Nõu andmine ja juhendamine selleks, et taotluse segastest kohtades läbi närida, võib osutuda väga oluliseks.

Samuti on tähtis endale teadvustada, et ühegi konkreetse ülikooli otsus ei defineeri kandideerija väärtust. On palju väga andekaid ja töökaid õpilasi, kellel pole kandideerides lihtsalt vedanud. Lisaks oskustele, andekusele ja tulemustele sisaldab kandideerimisprotsess endas paraku märkmisväärset õnneelementi. Leian, et juba kandideerimise kogemus üksinda on arendav. Isegi, kui kokkuvõttes ei õnnestu välismaale soovitud ülikooli õppima pääseda, saad teadmisi, kuidas kohaneda tundmatutes süsteemides ning ennast paremini väljendada. Välismaale kandideerides astud eemale sammu turvalisest keskkonnast ja seisad silmitsi sellega, mis uudne, võõras ja võib-olla ka pisut hirmutav. See on ainult kasulik. Seega pole kaotada midagi, kuid võita palju. Kandideerige kindlasti!

Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Archimedes ning edukad Eesti ettevõtjad toetavad alates 2004. aastast noore õpetlase stipendiumiga andekate noorte välismaa tippülikoolidesse õppima minekut. Käesoleva aasta 14. augustil tunnustati 4000€ suuruse stipendiumiga taaskord 20 silmapaistvat noort.