Kuhu jäid hitid Eesti laulu teisest poolfinaalist?
Mainin kohe alguses ära, et seekordses poolfinaalis olin varem kuulnud vaid Ithaka Maria lugu, ülejäänud kaheksa olid minu jaoks uued ja üsna samal mõõdupuul. Saate lõpuks valdas mind nördimus, kuhu jäid need suurepärased lood, mille vahel viite edasipääsenut valida?
Esimeseks kanti ette lugu "Rahu, ainult rahu" Sõpruse puiestee ja Merili Variku esitluses. Naislaulja kleit püüdis pilku, sõnad jäid kiirelt kummitama, meloodiat nagu ka oli, aga pärast esimest minutit käis lugu närvidele. Selline ühte repliiki kordav lugu ei saa lihtsalt meeldida. Kangesti meenus eelmise laupäeva Unemati lugu, kus samuti korrati üht sõna ja nii kolm minutit.
Järgmiseks kuulsime Shirubi Ikazuchi lugu "St. Cabah," mis rääkis nõidadest, nõidumisest ja muust säärasest. Taipasin end äkitselt mõtlemas, et kui seda lugu laulaks mõni mässumeelne noor neiu, no näiteks Iris Vesik, ja tal oleks taga veel mässumeelseid noori, neid nii nimetatud nõidasid, siis oleks see lugu hoopis teisest puust ja oleks südamesse jäänud kindlamana ning oleks tundunud eurovisiooni jaoks sobilikum. Praegune pilt oli igav.
Kolmandana esines Sofia Rubina oma looga "My melody," mis oli meeldiv, selline siiras ja kaasahaarav ning Sofia oli väga sümpaatne, sest oli näha, kuidas ta laulu sisse elas ja endast kõik andis. Paratamatult aga päädis rohkem tähelepanu tagalaulja Raimond oma roosa särgiga. Seega, esimese minuti sain nautida lugu, edasi kuulsin ainult kirumist, mis taustalauljaid nii vähe näidatakse.
Järjekorras neljas oli Mimicry, looga "The Storm." Neiu, kellega koos poolfinaali vaatasime, kommenteeris, et Mimicry lood on kõik samasugused. Mina lisasin, et juba sellepärast saab sellest aru, et Kene Vernik tantsib alati samamoodi. Ei midagi uut. Pilku püüdsid helendavad elemendid ning mingil vähesel määral ka lugu. Tundus sisutühi ning üsna lihtne konkurent juba finaalis ootavatele lugudele.
Viiendaks kuulsime teise poolfinaali kõige puhtamat ja siiramat lugu. Orelipoiss ja looks "Valss." See lihtsus, mida näitas laulja, see puhtus, mida näitasid taga tantsivad kaks taustalauljat ning see siirus, mida kõik neli laval olnud inimest edasi andsid, oli üsna armas. Esialgu ma sellesse loosse ei uskunud, kuid aimasin, et kuna Orelipoiss nagunii juba EMA jagamisel hunniku auhindasid korjas, siis korjab ta ka finaalikoha.
Kuuendaks looks "Second Chance," Tiiu Kiik'i esituses. Armas laulja, armsad sõnad, armas meloodia, aga ei mitte midagi meeldejäävat, hämmastavat ega üllatavat. Võib-olla kõlab kurjalt, aga kui see lugu kõlaks eurovisioonil, läheks ma kööki popcorni tegema, et järgmiseks ja paremaks looks diivanil tagasi olla.
Järjekorras seitsmendaks nägime MID esitluses lugu "Smile." Väga armsad poisid laulsid, väga efektne oli võtta lavale kaasa nõnda suur instrument, aga selle meloodia kadus lihtsalt kuskile ära. See justkui oli lavale toodud klaver, mille klahve keegi ei puudutanud. Võis olla viga ka ETV stuudios. Lugu iseenesest jäi meelde oma siiraste sõnadega ja noormeeste muhedate naeratustega, aga nii positiivse laulu pealkiri kisab kohe lisajõudude järgi laval. Rohkem energiat, rohkem rõõmu.
Eelviimaseks kostus lugu, mida eelnevalt on juba meeletult leierdatud. Ithaka Maria ja "Hopa'pa-rei." Laulja on lollikindel valik, ta on ilus, ta on julge, ta on atraktiivne ning tal on suurepärane hääl. Laul on samuti lollikindel valik, energiline, kaasakiskuv, ootamatu ja mõnus. Kogu ülesehitus on väga hästi välja tulnud, suuremal laval kindlasti mahub bänd paremini ära ning üldmulje on veelgi parem. Enne poolfinaali tituleeriti kindlaks finaali pääsejaks, enne finaali tituleeritakse kindlaks võitjaks. Üks Saksamaa piletile pretenteerija on ta kindlasti.
Viimaseks sai kuulda eurovisiooni-guru Rolf Roosalut. Ilma Rolfita pole eurovisiooni ja tema lugusid oodatakse jälle ja jälle. Seekord siis looks "All & Now" ning puudusid Rolfile omapärased värvilised lipud-särgid-taustalauljad, omapärane tantsurütm ja kaasakiskuv meloodia. Iseenesest oli huvitav tema esitluses midagi uut ja põnevat näha ning selles poolfinaalis oli ta ka väärt finaalikohta. Kas ta aga finaalis midagi saavutab, selles natuke kõhklen.
Kokkuvõtteks võib vist avaldada pettumust. Eelmise aasta finaal oli täpselt sama sisutühi nagu selle aasta teine poolfinaal. Natuke kurvaks tegi see, et esimeses poolfinaalis oleks võinud umbes 6-8 lugu edasi pääseda ja kümne osaleja seast, aga teises oli edasipääsu väärt vaid kaks (selles mõttes, et kes ka reaalselt eurovisioonil hakkama saaks) ning konkurente oli ka üheksa. Kisab ebaõigluse järele. Kokkuvõtteks võib öelda, et järgmisel laupäeval võistlevate 10 loo seast saaks Eurovisioonil hakkama 5-6 lugu ning hea koha tooks meile vast 2-3 lugu.
Järgmise laupäevani ning hääletage kindlasti ka oma lemmikute poolt!
