Kuhu mu sõbrad suvel kaovad?

Mure: Tere!
Minu probleem on selline, et suvel kaovad kõik mu sõbrad mu ümbert. Kõik on kuskil ära, kõigil on tegemist ja netis keegi ei kirjuta mulle lihtsalt. Ma olen nii väsinud sellest, et koguaeg olen mina see, kes kõike planeerib, sõpradega kontakte loob.

Kas selline siis sõprus peabki olema?! Tänu sellele, et mul puudub sotsiaalne elu, siis tunnen ma end ka väga üksildasena. Ma ei suuda enam inimestega kontakti luua ja lihtsalt kükitan kuskil nurgas. Tahaksin olla seesama rõõmus tüdruk, kes olin varem. Ma ei suuda enam kodust väljudagi. Palun öelge, kas mul võib olla midagi depressiooni taolist, sest üksildasena tunnen ma end koguaeg, sest mul ei ole mitte kedagi, kellele rääkida oma tunnetest/mõtetest/ideedest. Aitäh! Laura, 15.

Dr Noormann:
Sa oled ennast küllalt täpselt määratlenud. Sa oledki kujunenud selliseks veebitüdrukuks, kes peaaegu et eksisteeribki vaid virtuaalselt - suhtleb, seikleb, rõõmustab, kurvastab vaid virtuaalselt ja kui arvutist jõud või vägi mingil põhjusel kaob, oled üksinda, peaaegu et unustatudki. Nagu ise kurdad. Sulle on see juba kasutu tagantjärgi targutamine, aga sinu mure saab olla kasulik neile, keda virtuaalmaailm pole veel täielikult alla neelanud. See kiri on kujukas pilt ohvritest, mida vaid virtuaalses maailmas eksisteerimine nõuab. Kui arvuti ise või mälu sellest või lihtsalt elekter sellest kaob, oledki kogu oma aastaid ehitatud tihti suuresti illusoorsest maailmast hetkega ilma.
Üksindus võib kunagi ja kaudselt küll ka depressiooni põhjustada, kuid kindlasti pole sinuga toimuv veel depressioon. Sina pead enda jaoks uuesti avastama reaalse elu, luust ja lihast inimesed, käima seal, kus sellised käivad, otsima nendega tutvusi ja suhteid. Selge see, et pead end sedavõrd kokku võtma, et tõusma tumma arvuti tagant ja minema välja - peole, klubisse, kontserdile, parki, randa, õpilasmalevasse - sinna, kuhu sinu sõbradki oletatavasti on arvuti juurest põgenenud. Rõõmusta külaskäiguga oma tuttavaid ja sugulasi. Ühesõnaga hakka taas elusaks inimeseks, ehk - hakka lausa jõuga ennast sundides elama.