Kahjuks aga olen sunnitud olema temaga kaugsuhtes ning meie peamiseks suhtlusvahendiks on msn. Probleem on minu käitumises, ma ei suuda oma tundeid ja käitumist kontrollida. Kui ta pole mingil päeval msn-i tulnud ega ühtegi sõnumit saatnud, siis läheb mu tuju nulli ning ma tõesti nutan terve

õhtu. Mulle tulevad pähe igasugused mõtted, näiteks et ta jättis mu maha, et ta ei taha minuga rääkida, et tal on keegi teine jne. Ja siis ma saadan talle hulga sõnumeid, milles kirjutan välja kõik, mida ma hetkel tunnen.

Kui mul hea tuju on ning temaga koos olen, siis ma tõesti usaldan teda. Aga kui ma olen üksi, siis tulevad pähe ainult pessimistlikud mõtted, mis püüavad leida vastust küsimusele, et miks ta täna ei tulnud. Põhjuseid on ju mitu: ta võib olla väsinud, tal on mõnikord migreenihood ega taha sellepärast arvuti taha tulla jne. Aga minu peas domineerivad ideed, et nüüd ta jättis mu kindlasti maha ega taha minuga rääkida. Ma ei suuda ennast kontrollida.

Ta on juba ära väsinud minu käitumisest. Ma küll püüan ennast kontrollida, mõnikord see õnnestub, aga järgmine kord on seevastu topelt halvem. Ma ise tõesti kannatan selle all ja tahaksin ennast normaalse inimesena tunda. Praegu tunnen nagu ma lähen hulluks, kui ma temaga rääkida ei saa.
N., 23

Dr Noormann:

Kui asi on Sinu iseloomus, nagu kirjutad, on see neurootilisus, ärevushäire või luul. Ja kui Sa neid ilminguid ise vaos hoida ei suuda, on loogiline, et juhtubki nii, nagu kirjutad - selline käitumine väsitab ja kurnab nii teda kui Sind ennast ja te ei pruugigi kokku jääda. Peaksid psühholoogilt abi otsima.

Jaga
Kommentaarid