Elu on kui sõit ameerika mägedel — kord läheb ülesmäge, siis jälle allamäge. Alla sõit on alati lihtsam, kuid üles tagasi jõudmine nõuab rohkem aega ning kannatust. Aga mis saab siis, kui mägedele jõudmine tundub võimatu? Kui on tunne, et mitte miski ei lähe enam korda?

Ma usun, et igal inimesel on selliseid situatsioone ette tulnud. Kes tuleb nendest välja paremini, kes halvemini, on iseküsimus. Aga kuidas siis taas mäele jõuda? Kõige tähtsam ning samuti raskeim on leida motivatsioon. Peab otsima just selle isiku või tegevuse, mis sulle enim inspiratsiooni annab ning samm-sammult oma unistuste poole liikuma.

Tundub raske? Tegelikult mitte. Võtame näiteks Mari, kes on oma elu üle kontrolli kaotanud ning justkui kivina porisse kukkunud. Mari suurimaks unistuseks on saada kirjanikuks, aga mida selle teadmisega peale hakata, kui emakeel ning hinded on rahuldavas seisus? Oletame, et Mari põrus järjekordses emakeele eksamis. Ta on väga vihane ning pettunud ja ta ei tea mida ette võtta. Ja siis ühel päeval leiab Mari kirjaniku, kes tema silmis perfektne tundub. Ta õpib seda kirjanikku läbi ja lõhki tundma ning saavutab temaga kontakti. Kui Mari on kirjanikuga kohtunud, saab ta aru, et kõik ei ole veel läbi ning tunneli lõpus paistab valgus. Ta otsustab ennast tõsiselt kätte võtta, et oma unistused ellu viia.

Järgmiseks aastaks on Marist saanud keskmisest parem õpilane. On veel arenguruumi, kuid Mari on enda üle uhke ning saab aru, et ta on porist linnutiivul üles lennanud. Polnud ju raske?

Niisiis, tähtis on anda endale uus võimalus. Kõik ju väärivad seda, või mis? Usun, et iga inimene on suuteline uuesti alustama ning oma elu kasvõi otsast peale läbi käima. Ärge unustage — kui te midagi südamest tahate, siis te olete võimelised seda ka teostama.