Olime kuu aega lahus ja peale seda saime kokku ja mingi säde justkui jälle tekkis, aga see ei läinud ka kaugemale.

Aga nüüd ta helistab iga päev ja mulle tundub et see ei ole normaalne. Seda enam, et sõimame üksteist. Ta ikka helistab mulle edasi ja kui tema ei võta minuga ühendust siis küsib kohe, et miks mina ei ole temaga ühendust võtnud. Ma ei suuda teda ignoreerida ka, sest meie vahel kunagi tõesti oli ju midagi ja pole sellest siiamaani üle saanud. Aga ei tahaks temaga uuesti suhtesse minna. Ma tahaks teada, miks ta helistab mulle iga päev. Kui tal on veel mingid tunded, miks ta siis sõimab mind? Äkki oskate aidata .Aitäh :) A., 17.

Dr Noormann: Et mitte oma suhet täielikuks eksituseks või jamaks tunnistada ja nii ennast enesesüüdistustest säästa, on meil mineviku respekteerimise nimel raske suhet järsult lõpetada ja suhtlemist ignoreerida. Mineviku halvustamine on ju nii või teisiti vaenutsemine.
Ilmselt on asi selles, et tema ei usu, ei suuda või ei taha selle suhte lõppemist tunnistada. Koos sellega näeb ta kohustusi ka sinul ja see tingib ka süüdistusi, mis enesevalitsemise kaotanul võivad ka sõimuna avalduda. Suhte ühepoolsest lõpetamisest tuleb anda teisele üheselt mõistetav signaal.
Kõige tsiviliseeritum on sel puhul ennast suhtest vabaks palumine. See on siis ka nagu viide vääramatule jõule ning vabastab sind ka seletustest ja süüdistuste kuulamisest ning edasist suhtlemist neutraalsel tutvuse tasandil ei välista.

Jaga
Kommentaarid