Algas kõik see huvitav päev varakult, et süüa korralikult täis kõht ning teha hommikuvõimlemist. Bussisõit Pelgurannast vanalinna möödus rahulikult ning võimalikele küsimustele mõtiskledes.

Kõndides Riigikogu hoone eest läbi, mõtlesin, et vaesekesed, kuidas neil seal läheb. Enne kui suutsin jõuda Stenbocki majja, käisin korralikult ikka vanalinna kivisillutistel lebasklemas(kukkusin mõnusalt pikali). Oli üllatav, et keegi ei naernud, ega saanukski - hommik oli alles 8.30 ja kedagi polnud sel ajal liikumas näha.

Ja just sel kellaajal sisenesin mina ka majja. Turvaarmee oli suur ning hästi relvastatud - suur läbiotsimismasin(nagu lennujaamadeski), kaks turvanaist ning rohkelt suletavaid uksi. Sain minagi endale ajutise majakaardi, vahva. Ja juba kohe tuligi mulle vastu Ansipi referent Ines, kes mind hiljem ka terve päeva abistas.

Hommikul sain ma pisikese tuuri niikaua kuniks peaminister tööle jõudis, hommikul oli ta eriti heas tujus, et mina ka kohal olen ja rääkisime veidike tema tööst ja natuke ka päevakajalistest teemadest. Pärast väikest istumist algas kell 9 peaministri büroo istumine, kus kõik nõunikud olid kohale tulnud ning lugesime koos ajalehti, pajatasime lugusid mõne artikli teemadel.

Kella 10st oli meil kõik ajalehed kenasti läbi loetud ning asusime Vabariigi Valitsuse istungile. Kui tavaliselt on see pigem mingi kuiv päevakorra ettelugemine ja kinnitamine, siis sel korral sai meie varjude(keda oli päris palju!) osaks ka huvitavaid kilde ning isegi mõõdukalt arutelu, mida tavaliselt istungil ei tehta.

Küll aga väideldakse rohkem Valitsuse kabinetiistungil, mis pole avalik. Pärast istungit, kui algas kabinetikoosolek, käisime meie varjud koos infopäälikuga terve maja läbi ning saime kõikide nurkade ja ruumide kohta vahvaid teadmisi. Kogu tuuri ajal oli vahva, et me saime ise vastata küsimustele, mida meile esitati ning sel põhjal oli ka huvitavam ning polnud kuiva kuulamist.

Edasi läks väga põnevaks, nimelt mina peaministri isikliku(siiski ametikohustuste) varjuna pidin alustama vägevat Valitsuse pressikonverentsi, kuhu oli kohale tulnud rohkelt ajakirjanikke, kõik suure huviga, et küsida väga päevakajalisi teemasid ministritelt. Saime ise olla palava valguse käes rambivalges ning vaadata otsa(ning ka kõneleda) meie austatud ajakirjanikele.

Siiski lugesin kiiresti päevakorra ette ning lõpetasin pulli ära ja andsin sõna õigetele tegijatele. Pärast korrapärast pressikonverentsi, kus küsimusi tuli nii kultuuriministri kui ka teiste päevakavaliste teemade kohta, andsin ise ühe intervjuu, samas kui Andrus suutis ärata lausa 3-4 meediaväljaande tähelepanu.

Pärast väsitavat pressikonverentsi, poseerisime hr. Andrus Ansipiga mitmel rindel. Lausa naljakas hakkas pärast järgnevat ja järgnevat pilti. Läksime tagasi peaministri ametiruumidesse, kus meile anti USA presidendi Bushi kunagist kirja dešifritseerida ning meile(minule + kahele nõuniku varjule) tutvustati ruumi hoolega.

Pärast seda kõike, läksime sööma alla korrusele. Minu imestuseks olid toiduvalikus VAID üks supp, üks praad ja üks saiake(v.a. joogid). See tekitas minus ja kindlasti ka kõigis teistes kodanikes suure küsimuse, et mis nüüd siis viga on, aga pole midagi, riigikantselei töötajad on rahul. Ansip oma tervise üle ei kurda, kuigi rabab hommikul kella 9st õhtul kella 9ni(väga tihti) ning korralikult toituda ei saa.

Pärast söömist, olime mõlemad juba päris väsinud kogu sellest suhtlusest ja pidevast jooksmisest, et otsustasime, et huvitav tööpäev oleks nüüd ilus lõpetada. Emotsioonid olid ja on väga kõrgel ning positiivsed. Andsime üle üksteisele kingitused ning minu poolt just 2 rinnamärki, Ansipi poolt Stencbocki maja tass, shokolaad ja muud põnevat.

Hiljem andsin veel ühele tema nõunikule intervjuu oma päeva osas ning suhtlesin pisut ka nende igapäevasest tööst ja tegemistest
Aitäh hr. Ansip ning aitäh MTÜ SENT-le, kelle abil ma selle väga meeldiva päeva üldse sain.