Enne kui valimisjaoskonda minna, peab iga inimene jõudma selgusele, kas seda tasub teha? Valijate protsent on niigi madal. Ka paljude noorte seas on levinud kahetsusväärne seisukoht, et üks hääl ei muuda midagi - milleks, siis minna? Peale valimisi vinguvad seevastu kõik, kes olukorra parandamiseks midagi teinud ei ole, kuidas oleks ikkagi õigem ja miks midagi ei parandata. Nende seas vinguvad ka noored, kes ei ole omalt poolt teinud midagi, et nende eest seistaks.

Heaolu tagamine algabki endast, seepärast tuleb minna ja hääletada, sest tuleb seista selle eest, mis on enda silmis õige ja parim. Tuleb seista enda eest, et tuleva nelja aasta jooksul tehtaks midagi sinu heaolu parandamiseks. Tuleb seista kõigi eest, et pakkuda neile sinu arust parimat. Tuleb seista nende vastu, kelle vaated sulle ei sobi ja kes sinu eest ei seisa. Tuleb minna valima. Ja kui minna ei viitsi, siis põletada mõni kalor nupu klõpsamisega internetis.

Aga keda siis valida? Paraku enne valimisealiseks saamist on poliitika piirdunud küpsiste, pastakate, õhupallide, kommide ja muu tasuta nänni saamisega vastava sümboolikaga telkides. Muidugi ka plakatid nägudega, mis kõik malbelt naeratavad ja midagi lubavad. Mingit aimu, kes on sobivaim valik, ei ole. Kes on oma eelmised lubadused täitnud, kes on midagi teinud, et proovida neid täita? Ka see info sisuliselt puudub. Ajakirjanduses küll loobitakse üksteist süüdistustega, mis võiks aimu anda, kes tegeleb asjaga ja kes looderdab, aga paraku on loobitava eesmärk ainult üksteise halvustamine, seetõttu on sisukat arutelu minimaalselt.

See eelmainitud loopimine läheb eelkõige noortele hästi peale. Üks partei võiks öelda teise kohta: "Vot need seal, vot need on neegrid." Ja noored usuksid, et nad on, ja jätaks nad valimata, sest "nad on ju neegrid." See, et Eestis puudub mustanahaliste partei, jääks kuidagi tagaplaanile - ülearuseks infoks. Sama sisutud on praegused loosungid. Sõnastatud nii, et kõigile meeldiksid, aga tegelikult midagi ei paku.

Mille põhjal siis valida? Siin tuleb appi valijakompass, mis valija eelistusi ja tõekspidamisi võrdleb parteide sihtidega. 30 küsimust, kahe tabeli täitmine ja on teada, mis sobib sinu maailmavaatega kõige paremini kokku. Ei mingit demagoogiat, halvustamist, loosungeid. Isegi parteisümbolid puudusid. Lihtne, mugav ja loogiline. Kui protsendid jäävad veidi arusaamatuks, siis radar teeb kõik puust ja punaseks ette. Saad võrrelda oma eelistusi parteide sihtidega ja parteisid omavahel, seeläbi leida - endale - kõige lähem partei.

Valijakompassi leiad SIIT!