Kuidas piloodist lennujuht sai?


Kuidas piloodist lennujuht sai?
Lennujuht Edvard Kuusk

Edvard Kuusk on lõpetanud Lennuakadeemias helikopteripiloodi õpingud, kuid töötab nüüd hoopis lennujuhina. „Ma ei vahetaks seda tööd ühegi teise töö vastu,“ sõnab Kuusk rahulolevalt. Kuidas sai helikopteripiloodist lennujuht ja miks?

Kolme lapse isa Edvard Kuusk vaid muigab selle peale ja vastab: „2009. aastal kui Lennuakadeemia lõpetasin, polnud piloote parasjagu nii palju vaja. Otsustasin aega kasulikult kasutada ja läksin TTÜsse magistrantuuri õppima,“ selgitas Kuusk, kelle sõnul korraldati 2010. aastal sarnane lennujuhtide värbamise kampaania nagu praegu (kandideeri sinagi 14. juunini www.lennujuht.ee) ja ta otsustas oma CV saata.

„Alguses oli idee, et saan läbi selle konkursi helikopteri litsentsi aktiivsena hoida, aga tegelikult enam tööalaselt piloodiks ei kipu. Lennujuhi töö on nii palju parem. Vaba aega on väga palju ja saan tihti õhtuti ja päeval kodus olla. Kui piloot oleksin, siis peaksin ilmselt välismaal ööbima ja mine tea — võib — olla polekski Eestis tööd? Tulevik oleks ebakindel,“ arutles Kuusk, kellele meeldib ka see, et lennujuhi töö on graafikuga: „Lisaks on tööaega suhteliselt vähe (36 tundi nädalas). Kui tööpäev on läbi, siis on ta läbi. Mul on kolm last ja nad on minuga vahel nädalavahetuseti töö juures kaasas. Siin on neil väga mõnus — neile meeldib jõusaalis käia minu pauside ajal saame veelgi koos kvaliteetaega veeta. Päris ausalt — ma ei vahetaks seda tööd ühegi teise vastu! Kui tahad elus riske võtta ja ettevõtlusega kõrvalt tegeleda, siis on see võimalus olemas. See on hea töökoht, kus on tagala kindlustatud.“

Seotud lood:

Tabasalus üles kasvanud ja seal ka kooli lõpetanud Kuusk tõdes, et on oma elus kõik erialavalikud võrdlemisi juhuslikult teinud. Saatus on ise talle kaardid kätte mänginud. „Mul oli matemaatika tugev, aga füüsika nõrk. Ka keelte peale oli andi. Kui 12. klassis erialavalikut tegin, siis mõtlesin, et mulle meeldib päike ja kus seda tihti näeks. Piloodiamet tundus hea valik, sest seal istud pealpool pilvi ja saad päikest näha,“ muigas Kuusk.

Lennujuhi teste ei tohiks tema sõnul aga karta. Need ei ole küll kergemate killast ja sõel on tihe, kuid proovimine ei maksa midagi. „Nendeks testideks ei saa õppida ega harjutada. Sul kas on vastavad omadused olemas või ei ole. Pole võimalik, et harjutad arvutimängu, et paremini simulaatoris hakkama saada. Rohkem ongi kinni inimese enda võimetes. Ka mulle tundus alguses, et mul pole lootustki lennujuhiks saada,“ selgitas ta.

Enamik Kuuse vabast ajast kulub perekonnale ja lastele. Ent ta naudib seda kogu täiega. „Üritan naisele võimalikult palju vaba aega pakkuda, et ta hulluks ei läheks! Naine kinkis mulle nüüd ka rula ja samal ajal, kui käru lükkan, rulatan,“ muigas Kuusk.

Ent kes oleks ta siis, kui poleks lennujuhi konkurssi tulnud? „Kuna piloodipaberid on tehtud, siis ilmselt oleksin siiski helikopteripiloot. Tõenäoliselt õhuväes. Võib-olla teeks … jumal teab mida! Aga tavaliselt on nii, et kes Lennuakadeemia läbi teevad, saavad selles valdkonnas siiski ka töökoha.“ Lendamisest Kuusk väga puudust ei tunne, vähemalt mitte igapäevaselt. „Tahaks lapsed ja naise lendama viia. Hobikorras meeldiks küll lennata, aga mitte enam tööalaselt.“