Pidevalt tahab ta teiega kaasa tulla, „hängida“, tuleb omamehelikult ligi ja patsutab õlale või otsib mõnd muud moodi füüsilist kontakti. Varsti tundub, et ei koolis ega vabal ajal mingitki rahu loota ei ole. Mida teha!?

Mõistke tüütuseidki

Alati võiks mõelda, miks keegi nii meeleheitlikult teise sõprust vajab. Võib-olla tunneb ta end alaväärsena, võib-olla üksikuna. Tavaliselt on sügaval hinges alati põhjused, miks üks või teine inimene teiste lähedust otsib. Igaüks vajab kedagi – sõpru, sõbrannasid, kallimaid, jne.

Tasuks peatuda ja natuke mõelda, mida annaks teise heaks ära teha, kuid mitte mingil juhul ei tohiks haletsusega suhtuda ja suuremeelselt vastu tulla ning oma päevas paar minutit eraldada ja seejärel mõnitada või teistele sõpradele klatshida. Ka klassiheidikutel on uhkus ja väärikus.

Tavaliselt ei tea õpilased isegi, miks nad kellegi heidikuks kuulutavad ja enda sõprusringist välja heidavad. Mängida võivad mitu tegurit: tema välimus, riietus, arglik suhtumine, algklassides ütlevad kaasõpilased tihti, et ohver haiseb või on joodiku laps. Tegelikkuses ei ole keegi vaevunud ohvriga isegi mitte rääkima ja võib-olla jääb avastamata vahva ning hea huumorimeelega kaaslane.

Meeles peaks pidama, et „tüütustelgi“ on oma hingeelu ning valupunktid, tunded, mida solvangud veelgi rohkem haavata võivad. Laske endale ligi.

Pealetükkivad tüübid

Vahel ahistavad teisi õpilasi ka lihtsalt agressiivsema loomuga noored. Mõni nooruk või tütarlaps ei taha mõista, et tema seltskond ei ole soovitav. Arvatakse, et järjekindlus viib sihile. Mäletan, kuidas keskkoolis üks tavaline poiss mind varjuna kooli ja koju saatis, ikka 10 meetrit tagapool kõndis ning juurdegi ei tulnud. Seesugune saatja oli kõike muud kui meeldiv. Iseenesest ei olnud ta ei halb ega üksik, ei muutunud pealetükkivaks, kuid ebameeldiv siiski. Pikapeale tüdinesid sõbrannadki sabarakust ning nahutasid mind iseloomutuse tõttu. Seepärast tuleks vähemagi tülikuse korral tülitaja poole pöörduda nind viisakalt, kuid resoluutselt teatada, et ei soovi järelkäimist, uusi sõpru või austajaid.

Vahel on pealetükkivus seotud hoopiski norimise või kiusamisega. Kui ükskord näitate välja, et norimine teid häirib või masendab, siis võite kindel olla, et edaspidi sellest pääsu pole. Järelikult tuleks norimised ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta, küll siis norijadki tüdinevad.

Ahistavad pruudid ja peigmehed

Enamasti lõpevad suhted ühepoolselt: ikka avastab üks või teine osapool, et suhe enam ei rahulda. Või on silmapiiril juba uus silmarõõm. Harvem juhtub, et ühel ja samal ajahetkel tahavad mõlemad partnerlusele kriipsu peale tõmmata. See ongi just kõige parem variant, kuna ühepoolse lõpu puhul või mahajäetav endist kaaslast vaimselt terroriseerima asuda. Aina kinnitab, et armastab, ähvardab, jälitab, korraldab stseene ning intrigeerib. Vanad pruudid võivad kibedaks teha elu ka uutel, vanad peigmehed võivad uutele suisa kätega kallale minna.

Ja mitte mingil moel ei saa endisele selgeks teha, et suhe on läbi ja vaja eluga edasi minna. Tüütusest vabanemine ei ole muud kui pikk ja aeganõudev protsess. Endale tuleb kindlaks jääda ning loota, et ühel hetkel leiab endine uue kallima ning vanad vajuvad unustuste hõlma. Seniks, kuni veel pole leidnud, tuleb loota, et ta väga palju kahju ei suuda tekitada.