Kuidas ühest Mordva tüdrukust sai doktor

Pärast Mordvas keskkooli lõpetamist Eestisse õppima tulnud Natalia Abrosimova kaitses Tallinna ülikoolis doktoritöö ning on ka ersa-mokša kultuuriühingu Sjatko esinaine ja soome-ugri kultuurikorraldaja Eestis.

"Minu tee Tallinna ülikoolis algas 1998. aasta sügisel," räägib Natalia. "Tollal ma isegi ei oodanud, et kujunen selle ülikooli seinte vahel teadlaseks ning hakkan vaatama oma rahvuskultuurile hoopis teise pilguga."

Natalia on sündinud kaugel Mordvamaal ühes ersa külas, kus siiamaani säilitatakse esivanemate traditsioone. Tema emakeel on mordva-ersa keel, mis kuulub soome-ugri perre. "Tulin Eestisse õppima hõimurahvaste programmi kaudu, mis kutsub Eesti ülikoolidesse õppima Venemaa soome-ugri riikide tublimaid, kes soovivad uurida oma keelt ja kultuuri," selgitab doktorikraadini jõudnud naine. Eestlased on olnud Natalia jaoks alati suureks eeskujuks. "Vaadates ja jälgides, kuidas nad peavad lugu oma keelest ja kultuurist, hakkasin eest vedama ersa-mokša kultuuriseltsi Sjatko."

Aastal 2005 sai Natalia aru, et soovib ersa kultuuriseltsi juures saadud kogemusi edasi arendada ja täiendada neid just kultuuri vallas. Seepärast astus ta kultuurikorralduse erialal magistrantuuri. "Kahtlemata tulid teadmised kasuks, kui hakkasin juhtima ersa kultuuriühingut ning ellu viima erisuguseid loomingulisi projekte, mis võimaldasid Eestis suurejooneliselt näidata ja tutvustada oma rahva kultuurikihte," hindab ta.

Aastal 2007 jõudis Natalia järeldusele, et soovib edasi uurida oma emakeele, ersa kirjakeele arenemist mitte ainult lingvistilisest, vaid ka kulturoloogilisest vaatenurgast, uurida, kuivõrd täidab kirjakeel oma rolli ersade tänapäevase kultuuri kontekstis. "Eesmärgi saavutamiseks astusin doktorantuuri kultuuride uuringute erialale, kus avanes suurepärane võimalus saada teadmisi ka eesti kultuurist," räägib Natalia. "Tänan südamest oma doktoritöö juhendajat, emeriitprofessorit Rein Veidemanni huvitavate loengute eest."

Tee kaitsmiseni oli üsna pikk. Selleks ajaks oli Natalia hakanud juhtima Eesti soome-ugri rahvuste ühendust ning korraldama soome-ugri rahvaid tutvustavaid üritusi: loenguid, keelepäevi, näitusi ja kontserte. Lõpuks sai see siiski teoks. 2016. aasta sügisel kaitses Natalia Abrosimova doktoritöö teemal "Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis".

"Sellega minu tee Tallinna ülikoolis veel ei lõppe," lubab vastne doktor. "Olen kindel, et ees ootavad huvitavad kultuuriprojektid ja suurepärased võimalused ülikoolis saadud teadmisi edaspidises teadustegevuses rakendada."