Hirmuäratavad eksponaadid tulid ilmsiks, kui Strasbourgi natsiminevikku uuriv teadlane Raphael Tolenado leidis juhuslikult 1952. aastal kirjutatud kirja kohtunikule, milles omaaegne meditsiinikooli õppejõud mainib “kollektsiooni” 86 juudi soost inimese maiste jäänustega, kes teadaolevalt surid gaasikambris ning kurikuulsa Hirti eksperimentide läbi, kirjutab The Guardian. 

Nimelt "tellis" Hirt 1943. aastal spetsiaalselt enda uuringute jaoks Auschwitzi koonduslaagrist ohvrid ning lasi nad oma pseudoteadusliku juutide anatoomia kollektsiooni jaoks Strasbourgist 60 km kaugusel asuva Natzweiler-Struthofi koonduslaagri gaasikambris surmata. 

Kuigi kuritegu ise oli juba pool sajandit varem paljastatud ning hukkunud 86le ohvrile pühendati instituudis 2005. aastal mälestustahvelgi, polnud aga kuni kirja leidmiseni teada, mis nende jäänustest täpsemalt sai. Kahtlused selle kohta, et tema "elutöö" siiani kuskil peidus on, hakkasid levima tänavu jaanuaris, kui Hirti kohta ilmus elulooraamat.

Lahkamistel kogutud mitmesugused organiproovid ootasid katseklaasides säilitatult avastamist lukustatud toas, millest instituudil kuni tänavu 9. juulini aimugi polnud.  

Kollektsioon oli alles hoitud tõestusmaterjalina August Hirti kuritegude kohta, mille alusel talle pärast Strasbourgi natsivõimu alt vabastamist kohtuotsusega surmanuhtlus määrati, mida ta aga ei kandnud, kuna jõudis enesetapu sooritada.

Strasbourgi linnavalitsus teatas eile, et leid antakse üle linna juudi kogukonnale, kes jäänused kombekohaselt viimsele teekonnale saadavad.