Nüüd aga tundub, et enamik noori on läinud kergema vastupanu teed ning plaadipoed ja teleka idee nurka visanud minnes üle järjest laienevale internetile. Paistab, et noored saavadki kogu oma info internetist, olgu selleks viimane uudis või mõni hiljuti kinno jõudnud film.

Kuigi kahjuks on väga suur osa allalaetavast siiski ähmaste päritoludega on mitmed noored leidnud ka selge päritoluga allikaid. Probleemiks osutub nende levik ja hulk just Eestis. Kui välismaal ning eeskätt just Ameerikas leidub palju vabu ja selgelt legaalseid kanaleid tasuta muusika ja videote vaatamiseks arvutis, siis Eestis on sellega teised lood. Lehekülgi, mis pakuvad isegi raha eest muusikat ja filme või sarju on vähe ning valik on olemasolevates üsna kasin. Netipoed nagu iTunes või Amazon teenivad hästi just seetõttu, et tarbija saab allalaadida infot kordi odavamalt kui poest ostes. Tasuta variantidel on jällegi omad nõksud. Kindlasti ei ole tasuta lõputult materjali, kuid midagi võiks ju siiski midagigi olla ning seda ilma, et lõppkasutaja peaks muretsema piraatluse pärast.

Eestis on levinud arusaam, et internetist võib tõmmata ükskõik mida ükskõik millal ja midagi ei juhtu. Öeldakse, et tõmmata võib, jagada ei või, kuid näiteks torrenti lehtedelt tirides peab kasutaja paratamatult ka jagama. Mis siis saab? Tegu on piraatlusega sõna otseses mõttes ning see on Eesti Vabariigis ebaseaduslik. Kuigi on võimalik ka torrenteid laadides jagamine välja lülitada on süsteemid küllalt targad, et aeglustada egoistide allalaadimiste kiiruseid.

Mitmed noored vaatavad siiski videosid otse veebiaknast. Rohkem on see levinud siiski mitte filmide kuid sarjade valdkonnas. Sinna kuuluvad erinevad teleseriaalid, animed ja muud sarnased videod. Näiteks on võimalik South Parki vaadata internetis täiesti ametlikust allikast.

Kuigi jutu mõte ei ole moraali lugemine, hoiatan, et arvutivallas vähem kogenud peaksid veenduma, et kõik allalaetav on ohutu. Viirusetõrje ei kaitse ühtegi arvutit täielikult, esmane kaitse on kasutaja tarkus.